Tema leegion tungisid üle Doonau jõe ja purustasid raskes võitluses praeguse rumeenia piirides paiknenud Daakia riigi kuninga väe. Daakiast sai Rooma provints. Võidu tähistamiseks laskis Traianus püstitada Rooma kõrge samba, mis on säilinud tnapäevani. Seda kaunistavad kujutised Traianuse võitudest daaklaste üle. Idamaades sõdis Traianus edukalt roomlaste vana vaenlase, Partia riigiga, ja vallutas Mesopotaamia. Pärast vallutussõdade lõppu Pärast Traianust vallutussõjad lõppesid. Selleks ajaks kuulusid Rooma riigi koosseisu kõik Vahemere-äärsed maad. Järgnevad keisrid pöörasid suurt tähelepanu riigi piiride kindlustamisele. Mitmel pool rajati piirile sadade kilomeetrite pikkusi kaitseehitisi. Mõnel pool oli see palkidest tara puust vahitornidega, teisel aga kividest laotud müür.
Rooma poliitika eesmärgiks oli olemasolevate piiride säilitamine. Välispoliitine olukord muutus 1. sajandi lõpul, kui troonile sai auväärse Nerva kasupoeg, populaarne väejuht Traianus (keiser 98-117. a). Teda loeti sama vooruslikuks kui Nervat, lisaks ka ettevõtlikuks, andekaks ja vapraks. Kodanikud andsid talle austava hüüdnime Optimus (Parim). Traianus muutis Augustuse-järgset riigi piiride kaitsmise poliitikat. Uuesti sundis Traianust vallutuspoliitikale üle minema barbarite riikide teke Rooma piiridel. Nad olid roomlastega suheldes palju õppinud, eelkõige sõjapidamist. Kahe sõjaretkega alistas Traianus Roomale eriti ohtlikuks kujunenud Daakia riigi Doonau alamjooksul, praeguse Rumeenia kohal. Daakia kullakaevandused läksid impeeriumi kätte. Pärast Daakia sõdu ehitas Traianus välja impeeriumi piiridele teede ja kindlustuste süsteemi ehk limesi. Kindlate vahemaade taha piki piiri ehitati
ka must lammas ehk keiser Domitsianus. Domitsianus valitses aastatel 81-96pKr, ta on tuntud ka valitsejana kes nõudis juba eluajal enda jumalikustamist, ta oli julm opositsiooni vastu, lasi paljusid ametiisikuid hukata. Ta suri vandenõu tulemusel. Domitsianuse mõrvamisele järgneb uue dünastia võimuletulek, Antoninuste dünastia. Antoniuste dünastia valitseb aastatel 96-192pKr. Sellesse dünastiasse kuulub hulk olulisi keisreid. Kindlasti tuleks neist nimetada Traianust, ta valitses 98-117pKr.Traianus on oluline väejuhina, ta pidas suure hulga edukaid sõdu erinevate naaberriikidega, nt Partia (Iraani alale pärast Ahhemeniidide dünastia lõppu). Ta sõdis edukalt ka Traakiaga. Traianuse ajal saavutas Rooma oma ajaloo suurimad piirid. Traianusele järgnevad valitsejad üritasid territooriume küll juurde vallutada, aga võib öelda et tema surmaga lõppeb järjepidev vallutuspoliitika. Veel Antoninuste dünastiasse kuuluv oluline keiser on Hadrianus,
Sõdinud vahelduva eduga läänegootide vastu, sõlmis ta 382. aastal nendega rahu ning asundas nad sõjaväekohustusliku föderaatidena Doonau alamjooksust lõuna pool asuvale alale. 383. aastal surus ta maha Maximuse võimuanastuse ja võimaldas Valentinianus II-l naasta riigi lääneossa. Traianus – Vana-Rooma keiser aastatel 98-117. Tema valitsuse ajal vallutati ka Daakia ning Rooma impeerium saavutas oma suurima ulatuse. Traianust peeti vooruslikuks paganaks ning ta andis 112. Aastal välja dokumendi, mille järgi tuli kõik surmata, kes avalikult kristlust tunnistasid või toetasid. Ta lõi aga ka hoolekandeprogrammi, mis aitas orbusid ja vaeseid lapsi üle Itaalia. On siiski teada, et reaalset abi said vähesed. Thutmosis III- vaarao, Egiptuse suurim valitseja, kes alistas Nuubia,
annaabi.ee 
