Liivimaal loeti pärast 1819. aasta talurahvaseaduse väljaandmist kooliealisteks kõik lapsed 8. eluaastast leeriminekuni (16. eluaastani). Nad jaotati kahte kategooriasse: kodu- ja koolilapsed. Koduõpilased kes olid kodus lugemise selgeks saanud ja oskasid katekismusetekste peast ei pidanud koolis käima vaid pidid käima kord kuus oma teadmisi koolmeistrile näitamas. Kes koduõpetust ei saanud käisid 10. novembrist 10. märtsini koolis. Koolis sunniti lapsi käima trahviraha ähvardusel. Koolitööle andis hinnangu pastori kevadine koolikatsumine. Mõnigi kord muutus koolisundus kooliorjuseks ja koolikatsumine kohtumõistmiseks. Kirikhärrat oodati alati suure aukartusega, sel ajal oli tavaks hooletutele ihunuhtlust anda. Eestimaa talurahvaseadused olid 19. sajandil Venemaa keisririiki kuulunud Eestimaa kubermangu jaoks kehtestatud seadused, mis muutsid ja täpsustasid talurahva õigusi ning kohustusi
eluaastani)nad jaotati kahte: kodu- ja koolilapsed. Koolilastele kohustuslikku õppeprogrammi kuulus lugemine, katekismus ja "mõnned kõigetutavamad laulovisid". Oli tavaline nende vabastamine koolist, kes kodus olid lugema õppinud ja nõutud katekismusetekstid meelde jätnud. Tavaliselt tuli neil kord kuus minna koolmeistritele teadmisi näitama. Selleaegne kool oli õiguse poolest karistuskool. Kes kodu lugema ei õppinud, sunniti kooli minema. Koolis sunniti lapsi käima trahviraha ähvardusel. Puudutud päeva eest tuli maksta 5 kopikat. Säärast kooli nimetati ka trahvikooliks. Külakoolis jaotati lapsed teadmiste alusel kolmeks: tähtede õppijad, veerijad ning lugejad. Lugemise selgeksõppimine võttis 2-3 talve. Koolipäevade arv sõltus õpilaste hulgast ja koolipiirkonna suurusest. Kus koolilaps palju käisid ühel päeval poisid, teisel tüdrukud. Oli kool kaugel, ööbiti ja õpiti koolimajas esmaspäeva lõunast laupäeva lõunani
Ordukorraldus kollegiaalne, ordumeister võttis otsuseid vastu koos kapiitlitega, viimastel ka seadusandlik funktsioon (sisemääruste tegemine), veel ka sõja ja rahu küsimused, maksud, varustuse eest hoolitsemine ja piiritülide lahendamine. Komtuuride ja foogtide juures lossikapiteel (nõueandja). Ordu ei olnud vasallide esinduskogu, puudus nõukogu ja maapäev. Vasallid: omasid 3 liiki õigusi : 1) võis mõista kohut oma talupoegade üle mõisakohtus ja määrata ihunuhtlust, trahviraha ja võtta orjaks; 2) nõuda makse, neid tõsta või alandada; 3) (suhtes maahärraga) sai oma läänimaad isiklikult kasutada. Linlased: eestlased põhiliselt ainult teenindav personal. Gildid, tsunftid võõramaalased. Vaimulikud: suurem osa eestlased (orvud, kes õppinud Saksamaal). Talupojad: orjad, üksjalad, täis ( ehk adra) talunik, vabatalupojad. 5 7
annaabi.ee 
