1. Releekaitse toimimispõhimõtted(tunnussuurus, põhi-reservkaitse, üle-alakaitse, hetk-viitekaitse. Tunnussuurus on füüs. suurus millele releekaitse mõõteosa reageerib. Jagatakse: elektrilised, el suuruse funktsioonid, el. suuruste erinevus, mitteelektrilised. Ahela reservkaitse saab mõõtetulemused sama ahela trafodest, AJ oma sama AJ omadest, kaugreservkaitse erinevast AJ-st. 2. Releekaitse toimimispõhimõtted (absol. ja suht. selektiivsus, hõlmatavus, töökindlus, tõrked). Abs. selektiivsusega on kaitse, mis võrdleb el. suurust mõlemas otsas (pikidif-, võrdluskaitse). Vajab toimimiseks sidekanalit. Üldjuhul üheastmeline Suht. sel. võrdleb suurusi ühes otsas ja on tihti mitmeastmeline (voolu-, dist. kaitse). Hõlmatavus- kaitse peab haarama kõiki elektrivõrgu seadmeid
5.2.5 Alajaamad Eestis edastatakse elektrienergiat elektrijaamadest tarbimiskeskustesse õhuliinidega pingel 330 kV ja 110 kV. Elektrit jaotatakse piirkonniti keskpingel 6…35 kV. Tarbijateni jõuab elekter tavaliselt pingel 0,4 kV. Elektri muundamine ühelt pingeastmelt teisele ning jaotamine toimub alajaamades. Alajaam on elektrivõrku kuuluv kompleks, mis paikneb kindlal territooriumil, koosneb enamasti ülem- ja alampinge jaotusseadmest ning trafodest. Jaotusseade ehk jaotla hõlmab lülitusseadmeid nende juurde kuuluvate juhtimis-, mõõte-, kaitse- ja reguleerimisseadmetega koos vajaliku juhistiku, lisaseadmete, kestade ja kandekonstruktsioonidega. Jaotla iseloomulikuks konstruktsioonielemendiks on kogumislatid. Trafod võivad alajaamas ka puududa. Sel juhul on tegemist lülitusalajaamaga. Kasutatakse ka mõistet lülituspunkt, mille ülesandeks on jaotusvõrgu fiidrite lahutamine või ümberlülitamine.
madalpingetoiteliinidest ja tarbijasisesest madalpingevrgust. Alajaamaks nimetatakse elektriseadet vi ehitist pinge, sageduse, voolu liigi vms. muundamiseks ja elektrienergia vi elektriliste infokanalite jaotamiseks. Muundamise mooduse jrgi jagunevad alajaamad: - trafoalajaamad - invertoralajaamad - vimendusalajaamad Meie uurime trafoalajaamu, mis koosnevad peamiselt trafodest ja lem- ja alampinge jaotusseadmetest. Alajaamu nimetatakse tarbijakompleksi jrgi rajooni-, tehase-, tsehhi-, linna-, maa- alajaamadeks. Elektriraudtee, trolli, trammi kontaktvrku toitvaid alajaamu nimetatakse veoalajaamadeks. Elektrivrk on seadmete, rajatiste kompleks elektrienergia edastamiseks ja jaotamiseks. Ta koosneb elektriliinidest, alajaamadest ja jaotuspunktidest. Elektrivrgu oluline parameeter on nimipinge. Eristatakse: madalpingevrke
ja alles siis lülitada elektrivõrku trafo. 30. Valida õige vastus: a) Väljalülitamisel tuleb kõigepealt tarbija trafo vooluahelast lahti võtta ja seejärel trafo elektrivõrgust välja lülitada. b) Väljalülitamisel tuleb kõigepealt trafo elektrivõrgust välja lülitada ja seejärel tarbija trafo vooluahelast lahti võtta. 31.Trafo kasutamise põhilised nõuded. 32.Miks ei tohi trafot ühendada alalisvoolu võrku? 68.Trafodest on vajalik teada järgmist: 1. Mis on trafo? 2. Kas trafomähiste vahel on elektriline side? 3. Kas trafomähised ja nendega ühendatud vooluringid on üksteisest isoleeritud 4. Millise voolu ülekandmiseks trafo sobib? Valida õige(d) vastused. a) vahelduvvoolu b) pulseerivvoolu c) alalisvoolu 5. Millega on võrdne trafo sekundaasmähises indutseeritav pinge? 6. Millega on võrdne trafo primaarmähisesse juhitav võimsus, võrreldes sekundaarmähisest võetava võimsusega? 7
∆Q = ∆QL − ∆QC + ∆QTr (3.3) Kuna liinide mahtuvuses genereeritav reaktiivvõimsus on võrdeline pinge ruuduga, on tema osatähtsus kõrgema nimipingega võrkudes suhteliselt suu- rem. Võrgus nimipingega 110 kV on keskmiselt ∆QL = ∆Qc . Tihti loetakse neid väga ligikaudu võrdseks ka elektrisüsteemis tervikuna. See võimaldab väita, et suured reaktiivvõimsuskaod elektrivõrgus on põhjustatud peaasjali- kult trafodest. Normaalselt koormatud võrkudes hinnatakse vahel reaktiiv- võimsuskadu alajaama trafode summaarse nimivõimsuse S N järgi väga ligi- kaudse valemiga ∆QTr ≈ 0,1S N (3.4) ning m transformatsiooniga võrgus saadakse siis summaarsed reaktiiv- võimsuskaod trafodes ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi