Püüdlused: kultuurilised vajadused, puhkus, sotsiaalhooldus. 7. Probleemid: a) energia jt. Toorainete varade lõppemine (eriti Euroopas) b) suured kulutused keskkonna saastamise vältimiseks c) rahvastiku vananemine d) illegaalne immigratsioon ARENGUMAAD UUSINDUSTRIAALMAAD: 1) SKP on kõrgem kui teistes arengumaades va. Naftariigid.. 2) Traditsoonilised tootmisviisid asenduvad industriaalsetega. 3) Edu sammud hariduses ja tervishoius seega kiiresti arenev sotsiaalsfäär. 4) Osalevad maailmamajanduses üsna aktiivselt. Riigid: Tsiili, Argentiina, Costa-Rica, Hiina mõningad piirkonnad (nt. Taiwan, Pekingi ümbrus) TAVALISED ARENGUMAAD: 1) SKP keskmine 2) Valdavaks on traditsioonilised tootmisviisid seega domineerib põllumajandus. 3) Kõrge iive. 4) Madal haridustase, eriti naiste seas.
Lõuna-Sudaani pool. Religioon Etioopial on ajaloolised sidemad kõigi kolme maailma suurima Aabrahami religooniga. See oli üks esimesi maailma piirkondi, kus ametlikult võeti vastu kristlus, kui riigiusk, see toimus 4ndal sajandil. Ikka veel on kristlus esikohal, 1/3 elanikkonnast on moslemid. Vastavalt 2007ndal aastal toimunud loendusele moodustavad kristlased 62,8%( 43,5% Etioopia õigeusu, 19,3% muude nimetuste all ), moslemid 33,9%, praktikud ning traditsoonilised usundid 2,6% ja teised religoonid 0,6%. See näitab, et kristlus on kõige laialdamaselt praktriseeritud religoon Etioopias. Paljud inimesed elavad religoossetes grupides ning neil on omad elamis piirkonnad. 7 Haridus Haridus Etioopias on valitsevad Orthodoxi kiriku ilmaliku haridus. Kooli haridissüsteem on üle riigi samasugune. Nii saavad ka maaelanikud emakeelse algtaseme. 6 aastat õpitakse algkoolis, 4 aastat mdalam gümnaasium ja kaks aastat kõrgem keskkool. Koolis
aastal ühes dokumendis. Autorit seal ei mainitud, sest see polnud juba siis teada. 1770. aastal kuulutati see aumarsiks, mida mängiti avalikel ja tseremoniaalsetel üritustel. Varsti pärast seda hakkasid hispaanlased pidama seda oma riigihümniks ja nimetama seda ,,Kuninglikuks marsiks" sellepärast, et seda mängiti avalikel sündmustel kuningliku perekonna juuresolekul. Rahvusloom Hispaania rahvusloom on härg. Härg väljendab riigi tugevust ja iseseisvust. Toimuvad ka traditsoonilised härjavõitlused (pilt4). 4.Härg. [http://common.tycoonresearch.com/assets/image/08082008_bull.jpg] Rahvastik Rahvaarv on umbes 39,2 milj. Hispaanias elab üle kümne erineva rahvuse. 75% on hispaanlased, ülejäänud on katoonlased, galjeegod ja baskid. Kirde-Hispaanias elavad katoonlased, Baskimaal baskid, Loode-Hispaanias portugali keele murret kõnelevad galjeegod. Baski keelt nimetatakse ka euskeraks
[2] 7.2 Majanduslikud eeldused Uus-Meremaa majanduse aluseks ongi peamiselt tulus põllumajanduse eksport. Umbes 10% kogu rahavastikust tegelevad põllumajandusega, enamik neist tegelevad looma kasvatusega. [7] 7.3 Põllumajanduse üldiseloomustus ja eksport Loodusolud on eriti soodsad loomakasvatuseks. Karjamaid on 14 mln ha(52% territooriumist, 2003).[1] Uus-Meremaa on kaheksandal kohal maailmas piimatoomises, umbes 2,2% maailma kogutoodangust. Traditsoonilised piimatoodangu alad Wetteri piirkonnas: Waikato, Taranaki, Horowhenua, Manawatu ja Westland. Suurimad piimatootjad on Fonterra, Tatua ja Synlaid. Peetakse veiseid ja lambaid, 2007 aastal oli 38,5 miljonit lammast ja 4.39 million veist Uus-Meremaal. 2006 aasta juunis toodeti 573 tonni lambaliha ja 164 tuhat tonni puhast 10 villa
annaabi.ee 
