kaval, rahaahne, toores, punapäine ja rõugearmiline Erastu Enn. Näidendi lahendus on õpetlik: Märt päästab Maie isa Peeter Pindi rumalast tangumüümise loost, kosib Maie ja ostab talu. Erastu enn kui kroonust kõrvalehoidja pannakse aga vangi. Koidula on kirjutanud veel kaks näidendit (,,Kosjakassed", 1870 ja ,,Kosjaviinad", 1880). Jutukirjanikuna jätkas Koidula oma isa J.V.Jannseni alustatud õpetlike külajuttude traditsooni. Tema jutuloomingust on õnnestunumad ,,enne ukse lukkutamist" (röögib talupoegade väljarändamisest), ,,Tammiste küla ,,wesketondid"" (jutustab veskipoisist, kes püüab kuritöid varjata vagadusmaskiga; kõik 1868) ning ,,Loigu perenaine" (1881), mille sisuks on häsdas antud lubaduste hiljem unustamine. Võrreldes Jannseniga, on Koidula jutulooming realistlikum ja põhineb rohkem Eesti oludel. Koidula on Eesti esimene suur naisluuletaja. Tema
Portugali tulust. Portugali elanikkond hetkel kasvab. Vaatamata sellele et inimesi sureb iga aasta natuke rohkem kui sünnib, suureneb Portugali rahvaarv iga aastaga Aafrikast tulevate immigrantide tõttu. 4. Kultuuriline omapära ja väärtussüsteem Kõige levinum usund Portugalis on roomakatoliku usk mida usub 94% elanikest. Teisel kohal on protestantism. Portugalis on enamus väiksematest poodidest lõunal suletud, kuna kohalikud elanikud peavad liiga kuuma ilma ja traditsooni tõttu siestat ehk siis peavad väikse uinaku pärast lõunasööki. Enamus väiksematest poodidest on suletud ka pühapäeva hommikul, kuna enamus inimesi on usklikud ja käivad sel ajal kirikus. Osad portugaalased ei ole seetõttu linna kolinud, et peres on näiteks olnud traditsioon, et pere tegeleb mingi kindla asjaga, näiteks veini tegemise või karja kasvatamisega, sest seda tööd on perekonnas tehtud põlvest- põlve ja muutunud juba perekonnas traditsiooniks ning ei
Sõjajärgsel ajal esitas jazzmuusikat kodumaal Eesti Raadio estraadiorkester, mida tol ajal juhatas Rostislav Merkulov. 1950. Aastate teisest poolest hakkas suhtumine jazzi muutuma jälle vabamaks. Pärast Uno Naisso taandumist jäi 70ndatel aastael jazz eesti selgelt rockmuusika varju. Alates 1990.aastast toimub iga-aastane festival Jazzkaar, mis jätkab pärast 1967.aastast ideoloogilise surve tõttu katkenud Tallinna festivalide traditsooni. Üks olulisemaid jazzmuusika propagandiste ja tutvustajaid on Eestis olnud Valter Ojakäär, kes on mitme raamtu, paljude artiklite ja raadiosaadete autor. Hedvig Hanson (s. 1975): Hedvig Hanson on Eesti jazzlaulja, kes kogub kuulsust ka välismaal. Hedvigi ema oli laulja ja isa laulev näitleja, ilmselt sealt see pisik edasi kandunud ongi. Tõrvas sündinud Hedvig elas oma elu esimesed 12 aastat vanaema Annaga. Kaheteistkümneselt kolis Hedvig Tallinnasse ja asus õppima 21. Keskkooli
annaabi.ee 
