2012. aastal viidi läbi mitme3d kontrollid, millest 88% juhul vastas teenuse osutamine nõuetele. Enamikel juhtudel piisas puuduste kõrvaldamiseks tähelepanu juhtimisest või leppetrahvi kohaldamisest ja lepingu lõpetamisest. 2012. aastal esitati leppetrahvi nõue kaheksa lepingu täitmise osas ja ühtegi lepingut üles ei tulnud öelda.(Ibid:14) Kolmas sektor on Eestis näidanud ennast heast küljest kui on läbi hangete saanud võimaluse pakkuda teenuseid, mida on traditisooniliselt peetud riigi ja kohaliku võimu pärusmaaks. Head näited on erinevat sorti varjupaigad, mis on erakätes suutnud kaasata rohkem rahastajaid ja ka majandamisel olnud leidlikumad. Pärnu linnas saab hea näitena tuua Shalomi Abikeskuse.Tartus toimetab vähemalt sama hästi Tähtvere Naiste Varjupaik. Tallinas tegutsev Mtü Convictus Eesti pakub süstlavahetuse ja nõustamise teenust sõltlastele. Kõik nad pakuvad teenuse kõrval veel mitmeid koolitusi ja lisavõimalusi.
Karolingide ajal kutsuti kogunemisi maiväljadeks, merovingide ajal märtsiväljadeks. Osalesid need, kes olid vabad. Perekonad ja pered koonduvad suuremasse ühendusse riiki. Germaani riik on riik, mis põhineb isikutel, mitte maaaladel, ka vasalli suhtes on seotud isikud, mitte maaalad. Hõimujuhid printsipiaadid (principes) olid piiratud ring , perekond, kellele traditisooniliselt kuulus võim. DUX Herzog sõjapealik REXmeer+zug kuningas Krahv tähenda esialgselt kuninga ametnikku, kes esindab kuningat piirialadel. Margid> alad, millel on vilets poliitiline kaal. Asevalitseja markkrahv e Markii “Rändav kuningas” “Omaabi” kui valitseja teeb midagi, mis aadlikele ei meeldi, siis võib teda käsitleda türannina ning türannide vastu on õguspärane võidelda.
See vaatleb levikut, elulaade, tähendussüsteeme, võimu kujutlusi. Kultuurigeograafia piire on raske tõmmata, kuna tema käsitlusi kasutatakse ka teistes uuringutes. Algus: kultuurigeograafia rajajaks võib pidada saksa geograafi F.Ratzelit, kes uuris looduse, inimese ja kultuuri vahelisi suhteid. KESKKONNADETERMINISMI RAJAJA!! Samuti mõjutas kultuurigeo kujunemist F. Boasi , kes vastukaaluks keskkonnadeterminismile lõi teooria inimgruppide võimest aktiivselt muuta looduslike keskkondi. Traditisooniliselt peetakse angloameerika kultuurigeo alusepanijaks ameerika geograafi C.Sauerit, kes pani aluse maastike uurimisele kultuuride käsitluse kaudu. Inimene kui loodusemaastike muutja. Ta on väitnud, et kultuur on tegutseja, looduslik piirkond medium ning tulemuseks on kultuuripiirkond. Temast kasvas välja Berkley koolkond- keskendusid materiaalsete nähtutse ja paraktikate leviku väljaselgitamisele ruumis. Välitööde tähtsus oluline. Nt talude kaaridtamine, taimede ja loomade kodustamine jne
annaabi.ee 
