Bändide koosseisu suurenemine 1940 - Bebop (reaktsioon swing 'i kommertslikkuse vastu),modernse jazz'i algus. 1950 - Cool jazz . 1960 - Free jazz .Osa muusikute üritus otsustavalt selga pöörata popmuusikale,soov omada eristuvat iseseisvat identiteeti. 1970 - Joachim Berendt eristab viite põhisuunda,eelnevatel kümnenditel oli ainult üks domineeriv suundumus korraga. 1980 - Swing-revival kümnendi alguses. 1990 - 1.Acid Jazz 2.Hip hop jazz 3.New traditionalism bebop-vaimus (Wynton Marsalis) 4.Smooth jazz (ajaviiteline,Ameerika nähtus eelkõige,USA-s sellele ka nimetus Contemporary Jazz) 5.World Jazz 2000 - 1.Nu-Jazz,jazzi tantsulisemad vormid. 2.Jazzi äärmuuslik stilistiline eklektika,peavool peaaegu puudub Praegune jazzmuusika on avaram mõiste kui eales varem selle muusikastiili ajaloos.Jazzi sildi all võib kohata äärmiselt mitmesugust muusikat,milles esineb improvisatsioonilisuse element
Dzäss ehk dzässmuusika, ka jazz ehk jazzmuusika (inglise keeles jazz) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. jazzi tunnused: improvisatsioonilisus (iga kord kõlab sama teos muusikute esitustes erinevalt, muutes helilooja loodud teemat: lisades kaunistusi, muutes helikõrgust ja rütmi), 12 taktiline bluusivorm, 32 taktiline AABA vorm, isikupärane ja jäljendamatu tämber, sünkoop, rütmiline sving e kiikumine, madaldatud 3, 5, 7 aste, koosneb 38 mängijast, tämber iseloomulik kõla, tundlik väljenduslaad, keeruline kirjeldada, muusik püüab leida isikupärase ja jäljendamatu tämbri, omapärase tämbri annab madaldatud meloodia koos duur helilaadiga, koosseis 3-8 mängijat: ansambel, või 17 mängijat: bigbänd, koosneb meloodia- ja rütmigrupist...
Hiphop-jazz - Hiphopist üle võetud funk’ilikke rütmifiguure. - Kasutatakse sämpleritega kopeeritud katkeid erinevate aegade jazz’i salvestustest. - Ansamblid Gang Starr, US3, The Roots New Age jazz - Lõõgastav, meditatiivne. - Elektroonilised instrumendid. - Dave Liebman, Kenny G Acid jazz - 1990. - Aeglane, tantsuline. - Segunenud soul, funk, hiphop ja sving. - James Taylor Quartet. New traditionalism e neobop. - Proovib jazz’i viia tagasi bebop’i ajastusse. - Wynton Marsalis. Smooth jazz - Ajaviiteline, lõõgastav ja rahustav instumentaalne taustamuusika. - Tantsuline, peamiselt stuudios toodetud. - Boney James, George Benson. Nu-jazz - 2000- - House-muusika, elektroonilise tantsumuusika ja jazzi elementide sümbioos. - Peetakse ka acid jazz’i järeltulijaks. - Cinematic Orchestra Drum’n’bass jazz
The need to be concise and comprehensive has directed the choice of music. I have attempted to elicit the most essential without analysing all of the details. However, the reverse may happen and some of the essential may get lost. Nevertheless, it is impossible to handle all the challenges of one specific musical field in a single book. Several questions connected with creativity, both of the musician (inducements, scope of ideas, intentions) and the listener-auditor (traditionalism, novelty, subjective wishes), can be answered most effectively by the music itself. Thus many unanswered questions remain. Therefore, this book should be considered as an attempt to convey a general picture. Moreover, I had to set limits in the treatment of the historical-cultural status forming an integral part of the whole. A book on this subject may be conceived in two different ways: 1) Laying the main emphasis on symphonism as the creative method and
annaabi.ee 
