Jaapani kunst: religioon, kultuur. Lühiülevaate koostanud Siim Laanesoo 3.05.09 LÄHTE 2009 Eessõnaks Jaapan on erilise kultuuriga, ilusate väikeste naistega tähelepanuväärne riik, mis jääb Aasia mandrist itta. See ,,tõusva päikese maa" on arenenud suuruselt teiseks majandusjõuks kogu maailmas. Jaapani kultuur on arenenud paljude välismõjutuste tagajärjel, kuid eriliseks teeb Jaapani see, et enamik jaapanlasi usub nii pärismaist Shinto usku kui ka Budismi ning 99 % rahvastiku emakeeleks on jaapani keel. Kui meie kultuuritraditsioonis on kombeks jagada visuaalsed kunstid kategooriatessse - maal, skulptuur, arhitektuur ja nii edasi, siis Jaapani traditsioonis sellist jaotust ei tunta. Samuti on tundmatu nähtus jaapani kultuuris nn puhta kunsti ja tarbekunsti eristus. Kõik, mis on silmaga nähtav ja kaunilt tehtud ning omab kunstiväärtust, on kunst. Loomulikult toimub ka jaapani kunsti uurimisel liigitamin...
kiirete muudatuste masinlikuks tunnistajaks Usk:tlus Jumal on surnud on olulise thendusega, vrtuste maailma(jumal, armastus) on muutunud inimeste poolt manipuleeritavaks Stunne:sjaaegne ja sjajrgne stunne toimuva prast, kaastunne kannatavate in suhtes, leskutse eneseohverdamisele ESTEISM:rhutab, et kunstil ei pea olema sotsiaalsedi ega moraalseid eesmrke. Kunst on sltumatu. Rhutab ilu olulisust kunstis, kirjanduses. Esteetiline=ilus Futurism- tradistsioonid viskame mineam, loome uue tulevikukunsti voolu Srrealism-unenolisus, alateadvus, hallutsinatsioonid, ei ole loogikat. 20 saj. alguses itaalias->Venemaale Kunsti ideaal->kiiruse ilu Luule->hdaohu ja hulljulguse armastus, jultumuse vastuhakk, kutsuti les ldistama suurlinna, rahvahulgad, kihutavad autod, lennukid Kirjanduse teemad->ilusad ideed, mis tapavad, LINN, vastand traditsioonilisesle kirjandusele Ideede levitamine->avalikel esinemistel, lendlehtedega
Mungad olid enamjaolt vaesed, nad olid kõik enda varanduse ära andud ja selga tõmmanud mungarüü, sest tahtsid Kristuse moodi olla, kuna too oli ka olnud väga vaene. Mungad püüdsid oma aja ühiskonda vahetada, suunata ja lepitada. Nad proovisid luua rahu ja vennalikkuse õhkkonda. Rüütel Vanasti kogunesid sõjamehed salkadesse ja nendes salkades oli aegade jooksul tekkinud välja oma eetika, mis seadis esiplaanile vapruse, ustavuse ja kiindumuse oma juhisse. Need tradistsioonid keerlesid nüüd aristrokraatide sõjasalga ümber, millest oli saamas eliit. Pidulik relvade üleandmine muutus noore vürsti troonile astumise tseremooniaks , mida meie teame kui rüütlikslöömise rituaali, mis sai ratsavarustuse ja seisuse väliste eraldusmärkidega määravaks rüütlimõiste väljakujunemisel. Rüütleid oli kahte sorti: ilmalikud ja vaimulikud. Ilmaliku rüütli eesmärgid olid maised ja nad olid väga uhkelt riides ja kaunite soengute ning kõige uhkema varustusega
„A Modest Enquiry into the Nature and Necessity of a Paper Currency” pidanud üheks esimeseks tööväärtusteooria arendajaks Benjamin Franklinit (Marx, 1865). William Petty on ka nii nimetatud tööväärtusteooria looja. Petty näitas, et kaupade hinna aluseks on töökulu, kuna kõik ülejäänud kulud on selleks taandatavad. Kuid hinnataset mõjutavad kõik turu tegurid, millest tuleneb nõudlus: asenduskaupade olemasolu, uudsus, mood, jäljendamine, tarbimise tradistsioonid (Kumm, 1998, 14). Loomuliku hinna ehk kauba maksumuse all peab ta silmas väärtust, poliitilise hinna all turuhinda. Kauba loomulik hind määratakse selle tootmiseks kulutatud tööajaga ning loomulik hind on proportsionaalne hõbeda tootmise ekvivalendiga. Vahetusväärtust ei loo Petty arvates mitte iga töö, vaid ainult selline, mis on seotud kulla ning hõbeda tootmisega. Adam Smith nõustus eelkapitalistliku ühiskonna teooriaga, aga nägi viga selle
annaabi.ee 
