Külalised kannavad pärastlõunariietust, pruut pastelltoonis kleiti või kostüümi ning peig aastaajaga sobivat ülikonda. Peolauda ehib peigmehe või tema perekonna kingitud valgetest või roosadest lilledest kimp. Peolauas istub tulevane pruutpaar kõrvuti ja pruudi vanemad teineteise vastas. Aukohtadel, neiu vanemate paremal käel, istuvad noormehe vanemad ja vanavanemad. Kihluspeo puhul harilikult kingitusi ei tehta. (Suur perenaise käsiraamat: 2007) 2. PULMAD 2.1 Eesti pulmade tradistioonid Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõike lõike neid seletades või kommenteerides. Vanadele pulmakommetele oli iseloomulik noorte abiellujate passiivsus. Nad ei osalenud milleski aktiivselt: olid küll ühe või teise kombelõigu keskmes, kuid lasksid kommetel nii öelda toimida. Pulmi peeti üldiselt talvel, viimane piir oli veebruar. Talvel ei olnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka olid talud talvel kõige jõukamal
ühiskondades kultuuri, religiooni ja maagiaga. Seda iseloomustavad ka piirangud, tabud ja keelud. Nõnda on peetud kristlikes maades suguühet patuks. Paljud religioonid näevad ette seksuaalsusest, erutustest ja seksuaalvahekorrast hoidumist. Neis on levinud tsölibaat ja aseksuaalsus. Siiski leidub mitmeid usundeid ja vaimseid traditsioone, kus on kasutusel meetodid seksuaaleneriga suunamiseks, muutmiseks ja rakendamiseks. Tuntumad nende hulgast on kindlasti tantristlikud tradistioonid budismis ja hinduismis. Ingvar Luhaäär on öelnud, et seksuaalsusel on olemas kolm valdkonda, dimensiooni või tähendust: soojätkamine, nauding ja sakraalerootika. Viimane mainitud mõiste on meie kultuuris suhteliselt tundamtu. Seksuaalsus väljendub tuhandes eri kujus. Ta jaguneb oma väljendusviisilt tormakaks või meeliskluslikuks. Esimene on rohkem omane läänemaailmale ja teine idale.1 Psühhoanalüütikud on välja toonud, et suguühe on osa meie igapäeva elust. Ilmselge on see,
a, 1954. a algas Alžeerias vabadussõda ning Maroko ja Tuneesia iseseisvusid 1956. a. Metropolid püüdsid vabadusliikumist igati takistada. Nt 1949. a reorganiseeris Suubritannia oma impeeriumit ühendava Briti Rahvaste Ühenduse lihtsalt Rahvaste Ühenduseks. Muudeti ka sellesse kuuluvate riikide omavahelisi suhteid, kus anti kolooniatele rohkem õigusi. Rõhutati, et Rahvaste Ühenduse rahvastel on ühine minevik ja ühised institutsioonid ja tradistioonid. Ka Prantsusmaa üritas probleeme lahendada koloniaalimpeeriumi reorganiseerimisega. Esimene toimus 1946. a ning seisnes selles, et üritati ringititulleerida kolooniad, mida hakati kutsuma meretagusteks departemandugeks jms. Koloniaalriigid kasutasid ka sõjalisi vahendeid vastupanu mahasurumiseks, Troopilises Aafrikas nt umbes 30 korral. Dekoloniseerimine Sub-Sahara Aafrikas Arvuka liikmeskonnaga parteid hakkasid Aafrikas tekkima alles 1940. aastatel. Neil oli aga väga oluline roll
annaabi.ee 
