mandlid (vt. neelurõngas!) on suurte lümfifolliikulite ja difuusse lümfikoe kogumikud. Lümfisõlmed: - on 1 – 25 mm läbimõõduga ümarad või oakujulised struktuurid lümfisoonte teel,- lümfisõlmede ülesandeks on neist läbi voolava lümfi filtreerimine ja puhastamine, - lümfisõlmedesse siseneb mitu väiksemat lümfisoont, väljub aga 2 – 3 suuremat;- lümfisõlmed on ümbritsetud sidekoelise kapsliga, millest lähtuvad sõlme sisse samuti sidekoest vaheseinad – trabeekulid, trabeekulite vahel on õõned – siinused, mis on täidetud lümfikoega, - lümfi voolamisel läbi sõlme takerduvad suuremad rusud ja mikroobid lümfikoe võrgustikku ja fagotsüteeritakse makrofaagide poolt, väiksemaid mikroobe “püüavad” vabalt liikuvad valgelibled. Rinnajuha (ductus thoracicus):- inimkeha suurim lümfisoon;– algab kõhu- ja nimmetüvede liitumisest, alguskohal tihti laiend – piimanditsistern (cisterna chyli), - kulgeb rinnaõõne tagaseinal, suubub
katab ka krüpte. Sügavamal asuvatest kudedest on tonsill eraldatud tihedama kiudsidekoelise kihnuga (capsula tonsillaris), millest tonsilli hargnevad sidekoelised septid jagavad palatiintonsilli sagarikeks vastavalt krüptide arvule. 6. Valge ja punane pulp Põrn (lien) on kaetud kihnuga (tunica fibrosa), mida omakorda katab peritoneum ehk serooskest (tunica serosa). Kihnuga on seostunud põrnas hargnevad kiudsidekoelised põrgad ehk trabeekulid (trabeculae). Trabeekulite vahele jääb põrna pulp (pulpa splenica), milles lümfotsüütiderohke tumedamalt värvunud valge pulp (pulpa alba) on ümbritsetud heledamalt värvunud punase pulbiga (pulpa rubra). 7. Tüümuse ehitus ja funktsioon Ehitus: Tüümus (thymus) on sagarikulise ehitusega, milles sagarikud (lobuli) on ümbritsetud sagarikevahelise sidekoe poolt. Iga sagarik koosneb koorest (cortex) ja säsist (medulla) lümfotsüütide ja retikulaarrakkudega
Mõningate organite väliskatted kannavad spetsiifilisi nimetusi: pea- ja seljaaju ümbritsevad ajukestad, munasarju ja munandeid valkjaskest, kõhre perikonder, luud periost, närvi epineurium ja lihast epimüüsium Kapslist lähtuvad organi sisemusse organi toese e strooma moodustavad sidekoelised põrgad ja trabeekulid Kui tegemist on organi sisemust isoleerivateks osadeks jagavate struktuuridega, nim. neid septideks Trabeekulite või septide vahele jääb parenhüüm – organi spetsiifilist põhifunktsiooni kandvate rakkude kogum Mõnede organite parenhüümis eristuvad omavahel perifeersemad ja tsentraalsemad osad koor ja säsi Põrna parenhüümi nimetatakse publiks, milles eristatakse valget pulpi ja punast pulpi Kompaktse elundina võib vaadelda ka aju, kus eristatakse hallainet ja valgeainet