kanda ka päikesetõusust päikeseloojanguni ning neid võib kanda kõikides muudes oludes, kui seda peetakse vajalikuks. d) Märke käsitlevaid reegleid tuleb järgida päeval. e) Käesolevates reeglites ettenähtud tuled ja märgid peavad vastama eeskirja I lisa nõuetele. Reegel 21. Mõisted a) Topituli – laeva pikitasandil paiknev valge tuli, mis valgustab katkematult 225o horisondikaart vöörist kuni 22,5o traaversist tahapoole mõlemal pool laeva. b) Pardatuled – roheline tuli paremas pardas ja punane tuli vasakus pardas, mis mõlemad valgustavad katkematult 112,5o horisondikaart vöörist kuni 22,5o vastava parda traaversist tahapoole. Alla 20 meetri pikkusel laeval võib pardatuled koondada laeva pikitasandil paiknevasse ühte laternasse. c) Ahtrituli – laeva ahtrile võimalikult lähedal paiknev valge tuli, mis valgustab katkematult 135o horisondikaart otse ahtrist 67,5o kummagi parda poole.
piisav ilma tõmmitsaid kasutamata [IEV] • tõmmitsmast /guyed support, stayed support/ − mast, mille stabiilsus tagatakse tõmmitsate abil [IEV] − nii torn- kui postmastid • tugedega mast Konstruktsioonilt ja kujunduselt • üksik- ja mitmiktüvesmastid • portaalmast /portal support, portal tower, "H" pole/ − Π-kujuline mast, koosneb kahest püsttüvesest ja ülaosas paiknevast traaversist [IEV] • A-mast /"A" pole/− mast, mille kaks püstelementi ja neid ühendav põik- element on monteeritud "A" tähe kujulisena [IEV] • V-mast /V-tower/, AΠ-mast jne ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 32 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 4.2 ÕHULIINI MASTIDE PROJEKTEERIMISE ÜLDPÕHIMÕTTED
Paljud madalikule sattumised on tulenenud orientatsiooni kaotamisest poide ja nende tulede karakteristikute segi ajamisel. Ebatäpne või ebakorrektne kaarditöö läbitud vahemaa arvutamisel soodustab selliste vigade tekkimist. Laeva tegeliku kiiruse arvestamisele tuleb pöörata erilist tähelepanu. Kiirust tuleb pidevalt kontrollida poide, navigatsioonimärkide ja muude täpselt teada oleva paigutusega orientiiride traaversist möödumisel või kasutades radari abil kauguse mõõtmist kursijoone lähedal olevate liikumatute objektideni. Kui selgub, et kiirus ei ole ühtlane vaid suureneb ja väheneb pidevalt, tuleb läbitud vahemaa arvutamiseks võtta viimane saadud tulemustest. Kui on võimalik välja selgitada mingi kiiruse keskmine näitaja, siis võib selle võtta aluseks edasises kaarditöös.
annaabi.ee 
