Et lained merel paate üle parda ei uhuks, kinnitas egorõtšev ise need trossiga. Kõigustes väljumine venis, kuna arvati, et ööseks torm mõnevõrra vaibub. Kuid tuul ei andnud järele ja lahelt kostis ühtesoodu raskete murdlainete monotoonset mühinat. Suveöö on lühike. Kuid ainult öösel võivad laevad märkamatult kohale jõuda. Keskööl hakkasid mootorid mürisema ja laevad lahkusid varjulisest lahest. Jegorõtšev ja pooled sapööridest olid kõige eesmisel traallaevad, ülejäänud liikurpraamil. Vaevalt jõuti lahe varjust välja, kui traallaeva ründasid järsud laineread ja tema vastu paisati kümneid tonne vett. Laevatekk kadus aeg-ajalt jalge alt, siis jälle vajus küljele. Tuli kõvasti kinni hoida, et enda vastu vaheseinu mitte ära lüüa. Väikeses ruhvis, mis ili sapööre tuubil täis oli palav ja umbne. Nii mõnigi mees surus juba pealetulevalt iiveldust tagasi, hoides taskurätikut suul.
rannikuvetes kudevat kevadkuduräime seisveenootade ja mõrdadega, sügiskuduräime võrkudega. Niisiis, enamikku Läänemeres elavaid kalu püütakse kindlatel aastaaegadel ja kindlates piirkondades. Seepärast olenevadki saagid suurel määral püügitingimustest vastaval hooajal. Ilmastik võib otseselt mõjutada kalapüügi intensiivsust: tugevad tormid ja halvad jääolud ei võimalda kalade püüdmist; mõningatel pehmetel talvedel aga Läänemeri ei külmu kinni aj traallaevad jätkavad püüki kogu talve jooksul. Kuid ilmastik mõjutab kalapüüki ka kaudselt, muutes kalade jaotumust meres. Kalaproduktiivsuseks nimetatakse kalade hulka, mida on võimalik mingist veekogust püüda, kahjustamata seejuures kalavarusid, mis põhjustaks saakide vähenemist. Enamasti avaldatakse vastavad andmed aastase kalaproduktiivsusena, väljendatuna kilogrammides hektari kohta. Veekogude kalaproduktiivsust on võimalik hinnata püügitulemuste järgi. Selline
milledest tingituna nende liikide üldsaagid muutuvad kümneid, mõnedes piirkondades isegi sadu kordi Läänemeres elavaid kalu püütakse kindlatel aastaaegadel ja kindlates piirkondades. Seepärast olenevadki saagid suurel määral püügitingimustest vastaval hooajal.Ilmastik võib otseselt mõjutada kalapüügi intensiivsust: tugevad tormid ja halvad jääolud ei võimalda kalade püüdmist; mõningatel pehmetel talvedel aga Läänemeri ei külmu kinni ja traallaevad jätkavad püüki kogu talve jooksul. Kuid ilmastik mõjutab kalapüüki ka kaudselt, muutes kalade jaotumust meres. Peamised püügikalad on räim, kilu, lest, tursk ja lõhe. Muidugi püütakse ka teisi kalu ja kogudakse veetaimestiku. -5- Väliskeskonna tegurid , mis mõjutavad kalade käitumist. Nii nagu mujalgi maailmas mõjutab ka Eesti kalastikku põhiliselt inimtegevus. Selle tulemuseks on
annaabi.ee 
