Varnas toimuvad rahvusvahelised balletifestivalid, rahvusvaheline bulgaaria filmide festival ,,Kuldne roos", animafilmide festival ,,Kuldne delfiin", rahvakooride konkurss. Muuseumlinn Nesebâr Umbes 120 km kaugusel Varnast maalilisel saarel asuv suur ja võluv Nesebâr oli algselt pisike kaluriküla, mida on mainitud juba VII sajandil, ent inimesed elanud siin juba 3000 aasta eest. See paik on häll tsivilisatsioonile, mida kreeklased nimetasid traakiaks. Seda tsivilisatsiooni katab tihe saladuseloor traaklastel ei olnud küll kirja, ent nad olid kuulsad oma kõrgeltarenenud kultuuri poolest. Traakiast pärinesid Spartacus ja kuulus kreeka laulik Orpheus. Praeguseks on nendest aegadest jäänud kindluse seinte varemed ja väravad. Üha laienev linn oli kunagi kuulus oma 40 kiriku poolest. Nüüdseks on neid järele jäänud üksnes 10 mõned neist keskajal, mõned koguni V sajandil ehitatud.
1. ÜLDINE TAUSTAINFO Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias. Aasia osa nimetatakse Anatooliaks. Euroopa osa aga Traakiaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia poolsaar. Türgi piirneb idast Geograafiline asukoht Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani ja Iraaniga, läänest Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga. Türgi geograafilised koordinaadid on 39°00N, 35°00E. Ajavöönd Ida-Euroopa aeg Pealinn Ankara
Pindala: 780 580 km² Rahvaarv: 74 709 400 (2006 a seisuga) Rahvastiku tihedus: 95,7 in/km² Usk: 99% rahvastikust moslemid Riigikeel: türgi keel Riigihümn: İstiklal Marşı President: Ahmet Necdet Sezer Iseseisvus: 29.10.1923 Rahaühik: Türgi liir (YTL) Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg 3 Geograafiline asend Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias. Aasia osa nimetatakse Anatooliaks. Euroopa osa aga Traakiaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia poolsaar. Türgi piirneb idast Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaani ja Iraaniga, läänest Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga. Türgi geograafilised koordinaadid on 39°00′N, 35°00′E. Türgi kogupindala on 780 580 km², millest maismaa alla kuulub 780,580 km² ning vee alla 9,820 km². Türgi ulatub idast läände umbes 1600 km, kuid
aastal NATO-ga, saades nõnda kaitsevalliks Nõukogude Liidu vastu, kes tahtis laieneda Vahemere riikidesse. 1945. aastal lõppes üheparteiline periood ning riigis tekkisid mitmed uued parteid, mis tõi endaga kaasa palju siseriiklikke pingeid ning ajavahemikku 1960-1980 loetaksegi poliitiliselt väga ebapüsivaks. Geograafiline asend Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias. Aasia osa nimetatakse Anatooliaks. Euroopa osa aga Traakiaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike- Aasia poolsaar. Türgi piirneb idast Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani ja Iraaniga, läänest Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga. Türgi geograafilised koordinaadid on 39°00N, 35°00E. Türgi kogupindala on 780 580 km², millest maismaa alla kuulub 780,580 km² ning vee alla 9,820 km². Türgi ulatub idast läände umbes 1600 km, kuid vähem kui 800 km põhjast lõunasse.
annaabi.ee 
