kontseptuaalsed probleemid jne), kuid läheneb nendele hoopis teisiti. Popper kritiseeris Viini ringi kõige põhilisemaid filosoofilisi vaateid ning esitas omaenda sügavalt erinevad filosoofilised seisukohad. Teostes ,,Mis on dialektika" ja ,,Historitsismi viletsus" kritiseerib Popper Marxi ja Hegeli dialektikat. Avalikkuses tuntuimas Popperi teoses ,,Avatud ühiskond ja selle vaenlased" õiendab ta üksikasjalikult arved Platoni ja Hegeli mõttemallidega, mis on tema meelest totalitaristlikud. Ta kritiseerib selles raamatus leebemalt ka Marxi.
oma uurimistulemuste avaldamist. Üks tema tolleaegne teos on "What is Dialectic" (Mis on dialektika), milles ta kritiseerib Marxi ja Hegeli dialektikat. Teos "Historitsismi viletsus" (The Poverty of Historicism), mis ilmus raamatuna alles 1957, ründab jälle eelkõige Marxi ja Hegeli meetodit. Avalikkuses tuntuim Popperi teos on paljutõlgitud "Avatud ühiskond ja selle vaenlased" (1945). Selles õiendab ta üksikasjalikult arved Platoni ja Hegeli mõttemallidega, mis on tema meelest totalitaristlikud. Ta kritiseerib selles raamatus leebemalt ka Marxi. Enamiku asjatundjate arvates teeb Popper Platonit 20. sajandi vaatevinklist kritiseerides talle liiga. Hegeli-kriitikale heidetakse ette Hegeli loomingu pealiskaudset tundmist ja erapoolikut esitamist. Popperil ongi see mõeldud põhiliselt ettevalmistusena Marxi-kriitikale. Marxi peab Popper väljapaistvaks majandusteadlaseks ja sotsioloogiks. Ta möönab, et Marx ei välistanud näiteks, et kommunismini
19. sajandi vaadete tõttu levitatud arvamus, et need kultuurid, mis pole samal arengu astmel on halvemad ja neid tuleb kasvõi vägivalla abil kõrgemale arengu tasemele tirida ning see annab õiguse valgele inimesele need alla suruda, kes pole samal tasemel ja neid ära kasutada. Tundub seega, et muutumine ajas automaatset muutumist paremaks ei tähenda, sest lääne kultuuri sünnitised ei tööta teistsuguses kultuuri keskkonnas. Progressi narratiivist on sündinud totalitaristlikud reziimid. 4 21. Mis on kultuurimorfoloogiliste teooriate ühisjooned? Nad kõik käsitlevad kultuuri kui üksikut tervikut, mis areneb teatava tsükli reeglite järgi: tekib, areneb ja saab terviklikuks, pärast seda hakkab alla käima ja lõpuks hääbub ja saab otsa. 22. Võrrelge Spengleri ja Toynbee käsitusi kultuuride arengust. 10
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 tingimustele, maa ja rahva suurusele tuleb korraldada ka ühiskonda ja riiki ehk üldine tahe ei ole lahus keskkonnas, vaid selle sisu varieerub vastavalt konkreetsele kontekstile. Seega võiks järeldada, et üldine tahe on konteksti-spetsiifiline ja ka ajas muutuv. Rousseau'st on inspiratsiooni saanud nii hilisemad rahvusliikumised, kui ka totalitaristlikud liikumised. Liialt idealistlikuks jäävat üldise tahte käsitlust võib rakendada väga erinevate eesmärkide teenistusse. Samas on Rousseau suureks panuks tugev individualismi kriitika ja tähelepanu juhtimine negatiivse vabadusega seotud probleemidele. Rousseau püüdis luua alust positiivse vabaduse saavutamiseks. Edmund Burke (1729-1797) Burke oli iirlane, kes 20lt asus elama Inglismaale. Kuigi ta naine ja ema olid katoliiklased, oli ta ise anglikaani kiriku liige
annaabi.ee 
