Marxism and Law. Oxford 1982, pp 1-93. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES). 3. David, R., Brierley, J.E.C. Major Legal Systems in the World Today. London 1985, pp 155-306. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES; sobib ka 1968.a väljaanne). 4. Fincke, M. Specifica des Sowjetrechts. Sowjetsystem und Ostrecht. Festschrift für Boris Meissner. Berlin 1985, S 79-93. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES). 5. Ginter, J., Laos, S., Sootak, J. Üleminek totalitaarriiklikust õigusriiklikku kriminaalõigusesse. (nt lk 16-17; 35-36). 6. Glendon, M.A. jt. Comparative Legal Traditions. 1994. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES, sobib ka 1985.a. väljaanne), pp 395-436. 3 IV SEMINAR 22. märts 2014 kl 12.15-13.45 1. Islami õiguse tunnusjooned ja allikad. 2. Islami õiguse struktuur. 3. Islami kohtud ja kohtunikud läbi aegade. Islami protsessiõigus.
87 83 Hilborn, J; Ülevaade kuriteo ennetuse planeerimisest. Tallinn: Justiitsministeerium kriminaalpoliitika osakond; 2007, lk 10. 84 Kuritegevus Eestis 2006. Justiitsministeerium. Tallinn, 2007, lk 78. 85 Eelnõu seletuskiri lk 6, 13 ja 15. 86 McSherry, B. Preventive detention for dangerous offenders in Australia: A critical analysis and proposals for policy development, Monash University, 2006. lk 10-11. 87 Ginter. J jt; Eesti karistuspoliitika: üleminek totalitaarriiklikust õigusriiklikku kriminaalõigusesse; Tallinn: Juura Õigusteabe AS, 2002; lk7-9 27 Eelnevalt esitatud väite tõestamiseks toob autor paralleeli KarS § 218 dekriminaliseerimisest, peale mida, 2007. aastal, nägi § 218 väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu suunatud varavastase süüteo eest, kui vara väärtus on alla 1000 krooni, ette väärteokaristusena
Senikaua, kui ei peeta võimalikuks küsimärgi alla panna teatavate tunnustega isikute inimeseks olemist, tuleb nende kohtlemisel lähtuda inimõiguste üldprintsiipidest. Kooskõla Eesti kriminaalpoliitika seniste suundumustega- Meie riigi ülesehitamine pärast iseseisvuse taastamist on siiani toimunud silmas pidades Eesti kui demokraatliku õigusriigi mudelit. Eesti karistusõiguse reformi on määratletud kui üleminekut ,,totalitaarriiklikust karistusõigusest õigusriiklikku karistusõigusse", ,,mil senise sundtööle orienteeritud ja nõukogude karistusõigusest pärit karistuste süsteemi asemele tuli luua õigusriikliku karistusõiguse põhimõtetele vastav karistuste ja vanglate süsteem" *53 . Õigusiiklike põhimõtete elluviimise tung karistusõiguses oli veel mõne aasta eest nii suur, et isegi püüd kurjategijat karistuse kandmise ajal resotsialiseerida näis olevat ohtlik ja niiviisi sätestati see ka vangistusseaduses
20 19 10 6 0 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 Tuleb tõdeda, et Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järgselt on altkäemaksuga seotud kuritegude arv väga väike, mis suure tõenäosusega tuleb asjaolust, et ametiisikutel puudus tol ajahetkel konkreetne ja ilmselge ametiseisund selle kasutamiseks. See oli üleminekuaeg totalitaarriiklikust õigussüsteemist demokraatlikusse õigusühiskonda ning puudusid paljud majandust reguleerivad normatiivaktid, mistõttu oli ühiskonnas pea „kõik lubatud” ning ametiisikutel puudusid võimalused olemasolevate normatiivaktide baasil ühiskonda ohjata. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et süüdimõistev ja karistusregistris olev kohtuotsus on ajaliselt nihkes teo tegeliku toimepanemise ajaga, mida keskmiselt saab hinnata kui üks aasta
annaabi.ee 
