9.Mis on reservsõjavägi? Reservsõjavägi on sõjaväemudel, mille puhul üksused õpetatakse välja kohustusliku ajateenistuse ja reserve õppekogunemiste vältel. 10.Mis on merevägi ja selle ülesanne? Nim. mereväebaasi kuuluvaid keskuseid Merevägi on relvajõud merel tegutsemiseks. Selle ülesanne on kaitsta EV-I territoriaalvett ning tagada merekommunikatsioonide julgeoleku Eesti territoriaalvetes. Kriisi puhkemise korral peab merevägi juhtima mereseiret ja osalema totaalkaitsestruktuuri käivitamises. Mereväebaasi kuuluvad staap, mereväe väljaõppe- ja arenduskeskus, mereväe ekipaaz, sidekeskus, meditsiini- ja sadamateenistus ning logistikakompanii. 11.Ja siis see jutt ; kutsealune, ajateenistus, reservväelane, käsk ja alluv kutsealune-jooksva aasta vältel 16aastaseks saav kaitseväekohustuslane kuni ajateenistusse kutsumiseni või ajateenistusse kutsumisest vabastamisest. ajateenistusse kutsumisele kuuluv isik. ajateenistus-kohustuslik tegevteenistus relvajõududes.
Siseministeeriumi vastutusalas olevad sõjaväelised üksused. Piirivalve põhiülesanded on: 1.korraldada kindlaksmääratud isikkoosseisu ja üksuste sõjalist väljaõpet vastavalt kaitseväe juhataja kooskõlastatud programmile; 2. juhtida ja teostada mereseiret; 3.tagada kindlaksmääratud üksuste sõjaline valmisolek; 4.juhtida otsingu- ja päästeoperatsioonide korraldamist Eesti merepäästepiirkonnas; 5.osaleda totaalkaitsestruktuuri ettevalmistamises. Eelarve Kaitseministeeriumi valitsemisala kaitsekulutuste eelarve osakaal Skr-st on muutunud 2008ndast aastast 2010 aastani 0,15% võrra. 2004-2008 aastal läks kaitseministeeriumi eelarvest suurim summa 2007ndal aastal kaitseotstarbelisele erivarustusele ja seda summas 1346,85 . Ning 2009ndal aastal läks Personalikuludele ja seda summas 111,76. Täpsemalt siis 2009aasta eelarve Kaitseministeeriumi valitsemisalal läks
2.4.3. Sõjaajal: osaleda kogu riiki hõlmavas totaalkaitsesüsteemis. 2.5. Piirivalve 2.5.1. Rahuaja ülesanded: korraldada kindlaksmääratud isikkoosseisu ja üksuste sõjalist väljaõpet vastavalt kaitseväe juhataja poolt kooskõlastatud programmidele; juhtida ja teostada mereseiret; tagada kindlaksmääratud üksuste sõjaline valmisolek; juhtida otsingu- ja päästeoperatsioonide korraldamist Eesti merepäästepiirkonnas; osaleda totaalkaitsestruktuuri ettevalmistamises. 2.5.2. Kriiside korral: tugevdada riigipiiri valvamist ja kontrolli; valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile ja sõjaliseks tegevuseks. 2.5.3. Sõjaajal: osaleda kogu riiki hõlmavas totaalkaitsesüsteemis; osutada vastupanu vastavalt kaitsekavadele. 2.6. Juhtimisstruktuurid Strateegilisel tasandil võtavad riiklikku julgeolekut ja riigikaitset puudutavaid otsuseid vastu ja
annaabi.ee 
