Mõned seltskondlikud ja professionaalsed grupid, nagu näiteks Póvoa de Varzim'i kalamehed, peavad enda romariaid. Korjandused Mõni päev enne festivali korraldavad korraldajad korjanduse, et eelarvesse jääda. Erinevaid kingitusi kogutakse korvidesse, mis on kaunistatud lillede ja vanikutega ning mis siis pannakse oksjonile. Korjandusi, mis seega märgivad pidutsemise algust, elavdavad mängijad, nagu näiteks gaitero või torupillimees, fogueteiro või ilutulestikusüütaja, ja Alentejo's, tamborileiro või tamburiinimängija. Tänavad on lilledega kaetud. Küünal (Círio) Religioosse tseremoonia olulisim osa on küünla pühalik kandmine, kust on arenenud ka nimi círio, et kirjeldada romaria keskset kohta, või loosungi ringkäiku, mõnikord kaugest kohast pühakotta. Küünalt kantakse härjaga veetaval vankril või lilledega kaetud
2) Epp, Epp! 3) Epul on hea lauluhääl! 4) Epp seda asja oskab! EPP- Noh, kui Epp, siis Epp! Hakkame peale! Lähme nukku ehtimaie, kuldakägu kängitsema!... Vanemad inimesed hoiavad kahele poole kõrvale, tüdrukud löövad ringi, kaks neiut lükatakse keskele ja laotatakse neile valge linik peale, kuna teised nende ümber keerdu käivad ja laulavad. Poisteparmas hoiab paremale poole ja valib nukupüüdjat. Pahemale poole kogunevad torupillimees, vanemad mehed ja naised, kõik heas tujus. Nukumäng peab kiiresti minema. Kuni nukku joostakse, süütavad vanemad poisid vibalikuga üles tuld; sealt hakkab punakat valgust alla paistma NUKUMÄNG I. Lähme nukku ehtimaie, kuldakägu kängitsema! Ehi nukku, eeri nukku, ehi enda ehtemile, paale pane pardisulgi, liida pääle linnusulgi!
graveerijate- na tr�kkal Hieronymus Cocki juures ja ka tollase tuntud kirjastaja Christoph Plantini ettev�ttes. 1545. aastal sai Huysist Antwerpenis P�ha Luuka gildi meister, kelle stiili ja teemavalikut m�jutas enim Hieronymus Bosch (u 1450 � 1516). Huysi kujutised on aga elutruumad ning loodud j�ulisemate v�rvidega. Praegu on teadaolevalt s�ilinud ainult neli Huysi signeeritud ja dateeritud t��d. Ilmalik motiiv �Torupillimees� aastast 1571, mis asub Staatliche Museumis Berliinis Saksamaal ja kolm re- ligioosset teost Hieronymus Boschi stiilis: �P�ha Antoniuse ahvatlus�, 1547, Mus�e du Lou- vre, Pariis, Prantsusmaa; �P�rgu�, 1570, Museo Nacional del Prado, Madrid, Hispaania; �P�ha Antoniuse ahvatlus�, 1577, Museum Mayer van den Bergh, Antwerpen, Belgia. Selles Pieter Huysi t��s avaldub selgelt Hieronymus Boschi maailm, mis oli s�mbioos
annaabi.ee 
