vaiade rammimiseks. Rasked ja keskmised vasarad 100-200l/min, kerged vasarad 500-600 l/min. Löögielemendiks on varda alumisse otsa kinnitatud massiivne löökur. Varda ülemisesse otsa kolb, mille alla suunatakse suruõhk ning löökur tõstetakse üles ettenähtud kõrgusele. Seejärel ühendatakse kolvi alune ruum õhuga ja õhu surve suunatakse kolvile, mis paiskab kolvi suure kiirusega alla. Diiselvasarad -juhtvarrastega vasar -torujuhikutega vasar -kolvivarrega vasar Töötavad kahetaktilise diisli põhimõttel. Töökäigul surub vasara löögiosa silindris oleva õhu kokku 15-35kordselt. Järsult kokkusurutud õhk kuumeneb ning samal ajal silindrisse paisatav diiselkütus süttib põlema. Põlemisel tekkinud gaas annab energia vahetult vasara löögiosale. Peamised eelise diiselrammidel on energeetiline sõltumatus, väike maksumus, ekspluatatsiooni lihtus ja mugavus ning suur tootlikkus.
atmosfääriga ja õhu surve suunatakse kolvi peale, mis paiskab kolvi suure kiirusega alla. Sellest tulenevalt kasutatakse siin löögienergia saamiseks nii löökuri enda massi langemise kui ka õhu surve energiat. Diiselvasarad jaotatakse juhikute tüübi järgi juhtvarrastega (joon. 22.4), torujuhikutega (joon. 22.5) ja kolvivarrega vasarateks. Diiselvasarad töötavad kahetaktilise diisli põhimõttel. Töökäigul surub vasara löögiosa sindris oleva õhu kokku (15 . . . 35 kordselt). Järsult kokkusurutud õhk kuumeneb tugevasti ning samal ajal sindrisse pritsitav diislikütus süttib iseenesest. Põlemisel te kib palju põlemisgaasi, mis annab oma energia vahetult vasara
üles äärmisesse asendisse. Päästehoovaga lahutatakse löögiosa ja ta langeb alla. Õhk silindris surutakse kokku ning samaaegselt lülitab käivitustihvt sisse pihusti. Toimub pihustatud diislikütuse isesüttimine ja plahvatus paiskab löögisilindri üles. Vai süvistub pinnasesse töötava vasara löökide mõjul. Juhtvarrastega diiselvasarate väikese kasuteguri ja lühikese kasutusea tõttu on nende tootmist vähendatud ning neid vahetavad välja täiuslikumad torujuhikutega diiselvasarad (toruvasarad) Toruvasaraid valmistatakse õhk- ja vesijahutusega. Erinevalt juhtvarrastega vasaratest töötavad nad väikese surveastmega [13 . . .15), suurema tõstekõrgusega (kuni 3 m) ning kütus põleb neis ka pärast lööki. Toruvasara löögiosa on raske üles-alla liikuv kolb. Toruvasar koosneb töösilindrist, juhtorust, kolvist, vasaraalusest, kütusepumbast, vaiakaitsepeast ja haakeseadisest. Löögiosana töötava massiivse kolvi alumises osas on
annaabi.ee 
