vettmahutavatesse pinnasekihtidesse. Kolmatsioon ei seisne vee ärajuhtimises, vaid maapinna tõstmises pinnase pealeuhtumise teel. Üleujutusi luhtadel hoitakse ära kaitsetammidega. Kraavkuivenduse korral on kogu kuivendusvõrk, kaasa arvatud selle veereziimi vahetult reguleeriv osa, rajatud kraavidena. Drenaazkuivendusel täidab reguleeriva võrgu ülesannet maasse paigutatud torustik, vettjuhtiv täidis või maasse rajatud õõned. Torudrenaaz on tänapäeval põhiline,täidis- ja õõsdrenaaz on põhiliselt ajaloolised mõisted. Nii kraavkuivendusel kui ka drenaazil on oma eelised ja puudused. Drenaazi eelised teevad selle kuivendusviisi hästisobivaks põllumajandusmaadel, eeskätt põllul ja kultuurkarjamaal. Kraavkuivenduse eelistest on kõige mõõduandvam asjaolu, et kraavid juhivad hästi ära pinnavee. Pinnavee liikuvaks muutmine ongi metsakuivenduse üks põhieesmärke. Põllumajandusmaadel segavad kraavid
ehitama. Põldude kraavitamine ei olnud tollal veel kombeks. Põlde ja heinamaasid ka tarastati. 18. saj lõpust hakkasid Eestis levima uued põllukultuurid. Seni kasvatati põhiliselt rukist, otra, kaera, lina ja hernest, ka naerist, kapsast, uba, kanepit ja nisu. Nüüd hakati kasvatama kartulit, arenesid viljalõikuse ja -peksmise riistad. Ristiku kasvatamine. Hakati kraavitama põllu- ja heinamaid. 1850ndatel torudrenaaz. 6. Eesti asulate areng: avaasulad -> linnusasulad -> keskaegsed linnad -> kujunemine tänapäevasteks linnadeks. Kirjelda lühidalt nende arenemist ajaloo jooksul. 1) avaasula kompaktne hoonestus, elati mitme pere kaupa koos; avaasulad ei olnud aga püsivad, kuna tuli otsida aina uusi põllumaid väljakurnatute asemele. Peamine elatusallikas oli loomapidamine (enamjaolt kitsed ja lambad). Tõenäoliselt peeti loomi aastaringselt väljas.
Armatuurelementide hulka kuuluvad ka drenaazikaevud. Vastavalt ülesannete jagunevad nad: sette-, neelu-, ühendus-, astang-, allika- ja kraavikaevuks. 40)Milliseid ehitusmaterjale on kasutatud drenaazi rajamisel, iseloomustage nende omadusi? Drenaaziks nimetatakse kuivendusviisi, mille korral liigvesi juhitakse pinnasest ära dreenidega maa- aluste veejuhtmetega. Vastavalt viimaste veejuhtmete konstruktsioonile jaotatakse drenaaz kolme põhiliiki: 1) torudrenaaz; 2) õõsdrenaaz; 3) täidisdrenaaz. Vett vastuvõtvaks ja ärajuhitavaks elemendiks on pinnasesse asetatud torud. Torudrenaazi valmistatakse savist, puidust, plastmassist, betoonist või muust materjalist, mis ise vett läbi et lase. Savitorudrenaaz: lähtematerjaliks on vähese peenliivalisandiga savi. Põletatud savitorud on enamkasutatavaimaid drenaazimaterjale. Nende pikkus on 0,333m ja läbimõõt 50, 75, 100, 125, 150, 175, 200 või 250mm
vettmahutavatesse pinnasekihtidesse. Kolmatsioon ei seisne vee ärajuhtimises, vaid maapinna tõstmises pinnase pealeuhtumise teel. Üleujutusi luhtadel hoitakse ära kaitsetammidega. Kraavkuivenduse korral on kogu kuivendusvõrk, kaasa arvatud selle veereziimi vahetult reguleeriv osa, rajatud kraavidena. Drenaazkuivendusel täidab reguleeriva võrgu ülesannet maasse paigutatud torustik, vettjuhtiv täidis või maasse rajatud õõned. Torudrenaaz on tänapäeval põhiline, täidis- ja õõsdrenaaz on põhiliselt ajaloolised mõisted. Nii kraavkuivendusel kui ka drenaazil on oma eelised ja puudused. Drenaazi eelised teevad selle kuivendusviisi hästisobivaks põllumajandusmaadel, eeskätt põllul ja kultuurkarjamaal. Kraavkuivenduse eelistest on kõige mõõduandvam asjaolu, et kraavid juhivad hästi ära pinnavee. Pinnavee liikuvaks muutmine ongi metsakuivenduse üks põhieesmärke
annaabi.ee 
