Jumala nime kuritarvitamise ja ebausu eest tuli nad vangistada ning pastori kohus oli neid tõsiselt manitseda, et nad sellest loobuksid. Inimesed, kes nõidadelt ja ennustajatelt abi otsisid, pidid kirikliku patukahetsuse läbi tegema. Kohtumenetluses kasutati süü tõestamiseks ning tunnistuse väljapressimiseks veeproovi ja piinamist. Veeproov tuli peaaegu alati kohtualusele kahjuks. Kohtualuse piinamine tunnistuse saamiseks oli tavaline tolleaegses kohtumenetluses. Tortuuri rakendati Eestis kogu XVII sajandi jooksul. Alles Rootsi kuninga Karl XI korraldusega keelati see Liivimaal 1686. a. ja Eestimaal 1699. a. , kuid tegelikult kadus tortuur kohtutest XVIII sajandil. Nõidumine oli peaaegu kogu Lääne-Euroopas ja ka Uus-Inglismaal naiste kuritegu. Kuid Eestis, nii nagu Soomeski, ilmneb väga huvitav nähtus. Erinevalt üldisest reeglist ei olnud siin nõidumine seotud ainult naissooga. Praegustel andmetel moodustasid 206 süüdistatust, kelle sugu on
inimarmastus). Üldinimlik moraal avaldub konkreetsetes vormides: nt kristlik moraal, töömoraal, ärimoraal jt. Moraali probleemid on lahutamatult seotud eetika probleemidega (juhime tähelepanu mõistele juristi kutseeetika). Samas peab märkima, et erinevates aegruumides ning erinevates sootsiumides võivad kehtida üsna erinevad käsitlused nn õigest moraalist. Näiteks inkvisitsioon ja sellega kaasnenud eriti sadistlike tortuuri- ning hukkamisvõtete kasutamine keskajal oli kooskõlas tollal üldlevinud kõlbluspõhimõtetega, tänapäeval on aga nt piinamine rahvusvaheliselt hukka mõistetud ja karistatav (võrdle: üldine tendents surmanuhtluse kui karistuse liigi kaotamiseks). Veel: nn ausate varaste sootsiumis kehtib põhimõte, et fraieritelt (tavakodanik; vaba inimene) varastamine on igati kiiduväärt tegu, kuid ei ole midagi loomuvastasemat kui varastamine nende endi sootsiumi liikmelt
- ametlikult proklameeritud poliitika suhtes eriarvamuse avaldajate represseerimist (tagakiusamist veendumuste pärast), - etnilist puhastust ehk genotsiidi, - et õigusemõistmist teostavad riigipea või valitsuse poolt mitte seaduse alusel nimetatud korralised või erakorralised kohtud - et kohtueelsel või kohtulikul uurimisel rakendatakse piinamist ehk tortuuri; 3) kuivõrd ja mil viisil on antud riigis tagatud rahva osavõtt riigi funktsioonide korraldamisest ning kas võimud on reaalselt lahutatud, sealhulgas näiteks : a) valimisõiguse iseloom (kas kõik täiskasvanud kodanikud on teatud east valimisõiguslikud, sõltumata soost, rassist, rahvusest, varanduslikust seisust,