Osake laenguga + 2/3 on u-kvark Prootoni ja neutroni kvarkmudelid. VALEMID (SEADUSED) + TULETUSED Loeng 11 Coulomb'i seadus (vektorkujul!) - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Seda, et jõud tõepoolest on võrdeline laengu suurusega ning kahaneb võrdeliselt kauguse ruuduga, kontrolliti torsioonkaaludega. Erinevalt gravitatsiooniseadusest võib vastasmõjuks olla nii tõmbe- kui tõukejõud: · kui ja on sama liiki laengud, siis kehad tõukuvad · kui laengute märgid on erinevad, siis kehad tõmbuvad. Seda saab kirja panna, kui kasutada meile juba tuntud vektorsümboolikat: Võrdetegur k sõltub meie poolt kasutatavast ühikute süsteemist: Gauss'i süsteemis (CGSE) valitakse laengu ühik (LÜ) nii et See tähendab, et
Osake laenguga + 2/3 on u-kvark Prootoni ja neutroni kvarkmudelid. VALEMID (SEADUSED) + TULETUSED Loeng 11 Coulomb'i seadus (vektorkujul!) - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Seda, et jõud tõepoolest on võrdeline laengu suurusega ning kahaneb võrdeliselt kauguse ruuduga, kontrolliti torsioonkaaludega. Erinevalt gravitatsiooniseadusest võib vastasmõjuks olla nii tõmbe- kui tõukejõud: · kui ja on sama liiki laengud, siis kehad tõukuvad · kui laengute märgid on erinevad, siis kehad tõmbuvad. Seda saab kirja panna, kui kasutada meile juba tuntud vektorsümboolikat: Võrdetegur k sõltub meie poolt kasutatavast ühikute süsteemist: Gauss'i süsteemis (CGSE) valitakse laengu ühik (LÜ) nii et See tähendab, et
varem leitud gravitatsiooniseaduse rakendust elektrijõule. Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Küsimus: Miks punktlaengud? Vaadake eelmise semestri konspektist loengut "Jõuväljad". Seda, et jõud tõepoolest on võrdeline laengu suurusega ning kahaneb võrdeliselt kauguse ruuduga, kontrolliti torsioonkaaludega. Erinevalt gravitatsiooniseadusest võib vastasmõjuks olla nii tõmbe- kui tõukejõud: · kui ja on sama liiki laengud, siis kehad tõukuvad · kui laengute märgid on erinevad, siis kehad tõmbuvad. Samamärgiliste laengute vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliste vahel tõmbejõud. Seda saab kirja panna, kui kasutada meile juba tuntud vektorsümboolikat: Võrdetegur k sõltub meie poolt kasutatavast ühikute süsteemist:
annaabi.ee 
