kuristike. Teenindusvälja kujult tuntakse a) sirgjoonelise b) ristkülikulise c) ringi sektori kujulise teenindusväljaga kraanasid. 7. Kraanade ohutusseadmed ja tõstemasinate püsivus, püsivustingimus. Kraanade töötamise ohutuse tagamiseks ja nende õigeks kasutamiseks varustatakse nad mitmete ohtutus- ja signalisatsiooni seadmetega, mis annavad kraanajuhile märki ohtliku olukorra lähenemisest või blokeerivad vastavad ohtlikku olukorda viitavad liikumised. Tornkraanadel on anemomeetrid ja sõiduvankri haarajad. Lisaks on veel mitmesuguse otstarbega piirajad: 1. Kraana tõstekõrguse piiraja 2. Sõidutee pikkuse piiraja 3. Kraana alusvankri kreeni näidik 4. Tõstevõime piiraja 5. Elektromagnetvälja andurid 6. Noole pikkuse näidikud 7. Tõsteraadiuse näidikud 8. Pöördeulatuse piirajad. Tõstemasina püsivust hinnatakse püsivusteguriga mis peab rahuldama järgmist tingimust K=ΣMT/ΣMK>=1,15, milles ΣMT-taastavate
erinevat tüüpi. Tasub meelde jätta, et kõikide tüüpide juures kasutatakse parameetritevaheliste seoste muutumise iseloomustamiseks kahte tüüpi kõveraid nõgusaid ja kumeraid. Nõgusad kõverad iseloomustavad reeglina tõstevõime sõltuvust tõsteraadiusest, kumerad kõverad aga tõstekõrguse sõltuvust tõsteraadiusest. 1. Tõstevõime sõltuvus tõsteraadiusest. Sellised graafikud esinevad konsoolnoolega tornkraanadel, millel tõstekõrgus ei sõltu noole asendist vaid torni kõrgusest. 2.Tõstevõime ja tõstekõrguse sõltuvus tõsteraadiusest. 3. Tõstevõime ja tõstekõrguse sõltuvus tõsteraadiusest erinevate noole pikkustega 4. Tõstekõrguse sõltuvus tõsteraadiusest erinevate noolepikkustega. Sellise graafikuga käivad obligatoorselt kaasas samal joonisel esitatud tabelid, milles on esitatud kindlale tõsteraadiusele vastavad tõstevõimed vastava pikkusega noolega. 5
konstruktsiooni massi ja marke. Massid on spetsifikatsioonides enamasti toodud. Mahtude arvutamise parimaks aluseks on nende konstruktiivsed spetsifikatsioonid. Vormid arvestavad kuni 35 m ühekordsete tööstusehitiste ja kuni 57 m kõrguste mitmekordsete tööstusehitiste, eramute ja ühiskondliku hoonetega. Kõrgemate hoonete ja ehituste puhul kasutatakse parandustegureid. Hoone kõrgus arvutatakse 1m täpsusega katuse pealispinna ja kraana toetuspinnani. Roomik- maapinnani, Lk 24 teine pool tornkraanadel rööpa peale) vahe. Katusest väljaulatuvate hoone kõrgust ei arvestata. Kui ehituse projektis vastavad andmed puuduvad võetakse maapinna kõrguseks planeeringu kõrgust. - kui hoonestuspind on üle 5000 m2 ja madalat osa alla 2000 m2, siis võetakse kõrgema osa järgi - kui madalam osa on üle 2000 m2 tuleb eraldi võtta madalam ja kõrgem osa. Muutuva kõrgusega mitmekordsed hooned. - kui madalam osa on üle 20 m pikk võetakse madalam ja kõrgem osa eraldi.
annaabi.ee 
