tahtnud, et keegi teda juhiks, mida tolleaegsed raamatud ka tihti tegid, sest nad rääkisid mingitest kindlatest ideaalidest, kuidas inimene elama ja käituma peaksid. Üks ainus raamat mida ta luges ja mis talle ka meeldis oli ,,Homeros" see oli ka ainuke, mida ta pidas tõeliselt heaks ning millesti ta oli saanud lohutust. Näide teosest Küsid kas sa ei peaks mulle raamatuid saatma. Kulla sõber, jäta mind nendega jumalapärast rahule! Ma ei taha enam juhtimist, ergutamist ega süütamist- tormleb mu süda ju iseenesestki liialt-, ma vajan hällilaulu, seda aga olen ma külluslikult leidnud oma Homerosest. Werther ja ühiskond Suhe ühiskonnaga oli suhteliselt halb, sest inimesed kellega ta igapäevaselt kokku puutus ei suhtunud temasse kuigi hästi, kuna nad oli kõrgest soost ning seisusevahe tõttu põlgasid inimesed ta tihti ära. Ta küll teadis, et seisusevahe on tähtis ja annab inimestele palju eeliseid,
kiitis ennast oma maa ja ühiskonnakihis ülemises pooles olemise pärast. Tavainimestega tal tülisid polnud, võttis kõiki nii nagu nad olid, ei teinud vahet lihtrahval ja kõrgest soost inimestel.. vahel isegi ta ei sallinud neid. (näiteks ballil) Werther ja kirjandus: Lk. 8- Küsid, kas Sa ei peaks mulle raamatuid saatma. Kulla sõber, jäta mind nendega jumalapärast rahule! Ma ei taha enam juhtimist, ergutamist ega sütitamist tormleb mu süda ju iseenesestki liialt - , ma vajan hällilaulu, seda aga olen ma külluslikult leidnud oma Homerosest. Lk. 46- Olen minetanud kujutlusvõime ja loodusarmastuse, raamatuid aga jälestan. Lk. 54- Ma töötan hea meelega kiiresti ja asi on, nii nagu ta on, aga tema saab hakkama sellega, et annab mulle kirjatöö tagasi ja tähendab: ,, See on hea, aga vaadake see siiski uuesti läbi, alati leidub mõni tabavam sõna, mõni täpsem abisõna." Mul kipub kops üle maksa minema. Lk. 61 ..
Selle suuna lvaimast nitest alustangi. Mihkel Raua romaanist Musta pori nkku paiskub sedavrd juliselt belletristilist energeetikat ja vabadust,et minul ei tekkinud mingeid khklusi raamatut otsemaid kirjandusliku proosa hulka arvates.Rituaalne romaan,kus dokumentaalsus moondub fiktsiooniks,kvaasibiograafikaks,sigitades sootuks uue reaalsuse.Kahtlemata vib ksida,kas reaalne Raud on tepoolest siinkirjeldatud metafoorikat ka ise nndamoodi planeerinud.Kuid mis see minu asi on. Retrospektiivselt teed tormleb ka Olev Remsu oma Tartu-romaanis Musketride muundumised.Temalikul kombel,massiivselt ja tarmuga.Rein pihtimusraamatus Juba olnud lb autor tegevusliku kronoloogia segi.Mng erinevate reaalsustega,ajas hpatakse edasi-tagasi.Aeg ei voola,vaid pooldub regulaarselt nagu kingloom.Hiiumaa kirjanik Esta Aksli lpetas mullu oma triloogia Tare poole tttaja avaldumise.Rahumeelselt ja hea keelega kirjutatud he naise nooruslugu on Hiiu saarel vitnud kindla lugejaskonna. Lk 409-413
annaabi.ee 
