Kuna minu meelest kunst on sügavalt tunnetuslik, siis on päris keeruline seda temaatikat kuskile raamidesse panna ja täpselt defineerida selle füüsilist olemust. Tänapäevane inimkond kannatab tugevalt standardiseerimishulluse käes. Kunsti pole vaja otseselt raamistada. Lihtsalt vaatle ja siis tunneta. Nagu juba eespool mainisin on kunsti eesmärk on anda olemasolevale, mida visuaalsel vaatlusel koged lisandväärtust. Puu võib olla lihtsalt puu oma lehtede ja okstega keset tormituult aga samas kui vaadelda kuidas tuul liigutab oksi elegantselt ning lehed seal samas graatsiliselt kaasa mänglevad ja näitavad mitmekülgset värvidemängu lehtede erinevatelt pooltelt, siis sellest võib saada nii tugeva visuaalse impulsi läbi mille inimene inspireerub ja temas tärkab suur soov sama vaatepilti koos jäädvustada, et taaskord kogeda sarnast harrast tunnet. Tema jäädvustus aitab tal taaskogeda. Ta sai liandväärtuse. Kunsti eesmärk just nii
aga madala sisemere rannikul, näiteks Pärnus. Sügisel jahtub aga sisemaa tunduvalt kiiremini kui rannik ning talve edenedes õhutemperatuuri erinevused järjest suurenevad. Aasta keskmine õhutemperatuur Eestis on vahemikus 4,3°C kuni 6,5°C, madalam kõrgustikel ja kõrgem saarte läänerannikul. Aasta keskmine tuule kiirus on Eesti siseosades alla 4 m/s, avamere rannikul aga üle 6 m/s. Veelgi suuremad erinevused esinevad tormituulte sageduses. Kui sisemaal esineb tormituult (kiirusega üle 15 m/s) harva, vaid mõni kord aastas, siis avamere rannikul ja saartel on tormituuli keskmiselt 3045 päeva. Eesti paikneb niiske kliimaga vööndis, kus sademete hulk ületab summaarse auramise. Aasta keskmine suhteline õhuniiskus on 8083%. Kõrgem on ta talvekuudel ja kõige madalam mais, keskmiselt 70%. Aasta keskmine sademete summa varieerub piirides 550800 mm. Kõige madalam sademete hulk esineb reeglina rannikuvööndis. Eriti kuiv on seal kevadel ja suve
Üldpilvisus on aasta keskmisena 7 palli 10 palli skaalal. Kõige pilvisem on novembrisdetsembris (89 palli), kõige selgem aga mais juunis (56 palli). Rannikuvööndis on pilvisus selgelt väiksem kui sisemaal (http://www.estonica.org/et/Loodus/Asend_ja_looduslikud_tingimused/Kliima/, 2010) Aasta keskmine tuule kiirus on Eesti siseosades alla 4 m/s, avamere rannikul aga üle 6 m/s. Veelgi suuremad erinevused esinevad tormituulte sageduses. Kui sisemaal esineb tormituult (kiirusega üle 15 m/s) harva, vaid mõni kord aastas, siis avamere rannikul ja saartel on tormituuli keskmiselt 3045 päeval (Raukas 1995: 213). Eesti paikneb niiske kliimaga vööndis, kus sademete hulk ületab summaarse auramise. Sademete iseloomustamiseks on nii meil kui mujal kasutada palju halvema kvaliteediga andmestik kui temperatuuri kohta. Mõõtmismetoodika pideva täiustamise tõttu ei kujuta sademete andmed homogeenset vaatlusrida isegi viimase saja aasta jooksul
annaabi.ee 
