Keskmine, romantiline periood, millega ta oli üles kasvanud, ei pakkunud talle nii suurt huvi. Eksperimenteerimistahe oli Arvos väga suur ja see sobis tema loojanatuuriga. Ta ei olnud intuitiivne, spontaanne ja emotsionaalne dirigent nagu näiteks Kuno Areng, Ants Üleoja või Gustav Ernesaks. Arvo oli ratsionaalsem ning talle istus muusika, mida sai mõistuslikult, analüütiliselt paika panna. Ratassepp tegi oma kooridega tihedat koostööd Veljo Tormisega. Tormise muusika avastamine tähistas Ratassepa ja tema kooride jaoks pika ja viljaka koostöö algust. Laulude ettevalmistus käis loomulikult koos heliloojaga, aga mitte niivõrd proovis kui Veljo juures kodus. Vaieldi ja arutati vahel poole ööni, teksti pärast mindi lausa raksu. Ta on olnud ka mitmete koolinoorte laulupidude ja üliõpilaslaulupidude üldjuht. Alates 1962. aastast oli ta
Seda kinnitab ta ise ühes intervjuus, öeldes: ,,Ma tundsin, et võimed vähenevad vananedes. Sain 70-aastaseks ... Jõudsin selles mõttes kriitilise jooneni sain aru, et pole mõtet punnitada, vägisi teha, kui sisemist sundi enam pole."16 2.6 ,,Emeriithelilooja" tegemised ,,Veljo Tormis reisib palktrummide, kirve, haamri, nõiatrummi ja nahkkinnastega". Nii on pealkirjastatud 28. aprilli 2007. aasta Eesti Päevalehes avaldatud intervjuu Veljo Tormisega, kes aktiivse heliloojana enam ei tegutse, kuid kes väidab, et tegemist on tal rohkem kui kunagi varem. Intervjuust selgub, et emeriithelilooja (nagu ta ise ennast nimetab) tegeleb muusikaakadeemias ja Viljandi kultuuriakadeemias noortele regilaulu õpetamisega, mille tulemusena on noorte hulgas märgata rahvamuusikahuvi tõusu. Teda on kutsutud Ameerikasse ülikooliloenguid pidama. Rootsi koor Svanholm Singers kutsus endaga koos esinema ja hiljem plaati tegema
Irdi teatriideaale ja eeskujusid: · Karl Menning (ansambliteatri põhimõtted, eesti algupärandite lavastamine, koostöö näitekirjanikega) · Konstantin Stanislavski (realistlik meetod, läbielamisteater, eetika) · Bertolt Brecht (poliitiline teater) · Muusikateatri alal Walter Felsenstein (oluline lavastuse tervik) Ird lavastajana: · Lavastas sõnalavastusi, oopereid, operette · Rahvuslik-lüüriline laad õnnestus tal kõige paremini. Veljo Tormisega sobis koostöö hästi. · Koidula ,,Kosjaviinad" 1953 · Kitzberg ,,Punga Mart ja Uba-Kaarel" 1954 · Tormis ,,Meestelaulud" 1966 · Tormis/Vaigur/Ird ,,Külavahelaulud" 1972 · Tormis ,,Naistelaulud" 1977 Jne Ird teatrijuhina: · Ird: ,,Mu parim lavastus on Vanemuine" · Vanemuise mitmezanrilisuse säilitamine · Osav lobitöö, Vanemuise tutvustamine üleliiduliselt ja ka rahvusvaheliselt. Eesmärk
annaabi.ee 
