noorimast õest ja piimavahust. Järvesuu poiste brigaad- 11lehekülge luuletusi jääst, kevadest, äikesest, randadest, jürikuust, tööst ja tütarlastest. Et õunapuud õitseksid- 15lehekülge loodusest, tuultest, pöldudest, vabadussõjast, õhtutest rannas, pilvedest ja merest. Mere ja taeva vahel- 54lehekülge merepealsest elust, meremeestest, saartest, kalameestest, töödest, tormidest, põhjatuultest, kaladest-silkudest. Merelaulud. Tormipoeg- Hiiumaast Luuletusi oli nii vaba- kui riimivärsilisi, eepilisi ehk jutustavaid kui ka lüürilisi ehk hingestatud ja emotsionaalne. Esines ka sonetti. Luuletusest Viimane laev on saanud laul, mille esitajaks on olnud Kait Tamra. Pärast surma ma saan oma laeva, Pärast surma ma laeva....(4x) mille tulesid ise ei näe. Olles elus ma palun su käest: Enne seda, mu kallis, sain taeva ära iial mind minema aja ja õitseva maa sinu käest
eriti vene keelt. Siiski saab ta vastu tahtmist seinalehe toimetajaks, perteikomitee liikme pealekäimisel. Algul oli ta skepiline aga hiljem tunnistab, et polegi väga viga kuna inimesed on äärmiselt abivalmid. Kaasa lõid toredad inimesed, kellel on palju kogemusi näiteks lennuvaldkonnas, joonistamises jne. Ta kiidab toredat ja haritud rahvast laevas. Smuulil endal on pisut probleeme keskendumisvõime üle ning samuti ka laiskusega. Sai ju kaasa võetud “Tormipoeg” ja “Lea”, mis peavad ilmtingimata valmis saama laeval olles. Smuul kirjeldab merd erinevalt asukohalt. Läänemeri on tuuline, külm, vihmane ja mässav. Gibraltari juures aga vesi sini-sinine, päike on pimestav. Nad kohtuvad Gibraltari juures “Kaasaniga”. Mõlema laeva pardad on mehi täis. Smuulile meeldib kirjeldada kahe laeva kohtumist ookeanil. Talle meeldib mõelda soojast Vahemerest ja Mustast merest. Smuuli üritab pilte
hakkab sallima hellalt intiimseid või traagilisi toone. Luuletus „Kuidas kalamehed elavad“ esindab tema luule laululisuse alge üht olulisemat saavutust. Mõtisklev-humoristlik nimiluuletus „Mere ja taeva vahel“ on ballaadilise omapärast arendusvõimalust. Luulekogud: „Karm noorus“, „Tormi Poeg“, „Järvesuu poiste brigaad“, „Poeem Stalinile“, „Mina – kommunistlik noor“, „Merelaulud. Tormipoeg“, „Õhtu Nekrassoviga“, „Valus valgus“, „Kümme luuletust“. D. Vaarandi I luuletus ilmus 1936. Debüütkogu „Põleva laotuse all“ paistis silma isamaa-armastuse ja koduigatsuse isikupärase käsitlusviisi poolest. Pärast sõda kujunes temast noore luule üks esindavatest autoritest Eestis. Kaasaega kujutavates luuletustes ja lüürilise põhikoega poeemides oli vaade suunatud kujutluses terendavasse tulevikku ning libises
annaabi.ee 
