Kontrolltöö HÜDROSFÄÄR 1. Mõisted Hüdrosfäär- ehk vesikest- peamiselt veega seotud geosfäär Rand-randla maismaaline osa. Ranna merepoolseks piiriks on keskmine rannajoon Rannik- maismaa ja suure veekogu vaheline üleminekuala, kuhu kuuluvad ka saared Rannajoon-merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir Rannanõlv- ranniku veealune osa, mida mõjutab lainetus Rannavall- tormilainetega rannale heidetud liivast, kruusast ja klibust vall, mis on tavaliselt mõnesaja meetri pikkune ja 1-2m kõrgune Fjordrannik-rannik, mis on liigestatud sügavale sisemaale ulatuvatest pikkadest ja kitsastest, järskude nõlvadega orglahtedest Skäärrannik- kristalsetest kivimitest koosnevatest kaljusaartest ehk skääridest moodustuv rannik Järskrannik-järsult sügavamaks muutuva merepõhjaga rannik Laugrannik- lauge reljeefiga rannik
tõus – maailmamere loodete põhjustatud keskmisest kõrgem veeseis mõõn – maailmamere loodete põhjustatud keskmisest madalam veeseis šelf ehk mandrilava – maailmamere poolt üle ujutatud mandrilise maakoore osa rannik – maismaa ja suure veekogu vaheline üleminekuala, kuhu kuuluvad ka saared rannanõlv – ranniku veealune osa, mida mõjutab lainetus lainete kulutav ja kuhjav tegevus - rannavall – tormilainetega rannale heidetud liivast, kruusast ja klibust vall, mis on tavaliselt mõnesaja meetri pikkune ja 1–2 m kõrgune umaasäär – rannajoonega enam-vähem rööbiti paiknev pikk ja kitsas kuhjepinnavorm meres, mis ulatub üle veepinna ja mille üks ots on maismaaga ühendatud fjordrannik – rannik, mis on liigestatud sügavale sisemaale ulatuvatest pikkadest ja kitsastest, järskude nõlvadega orglahtedest
lammoruks.KALDAVALL:kuhjunud jõe põhja liiv, ja see kasvab. TERASS:lammist kujuneb järsu astanguga piirnev tasand.*Rannabarrid:uhtmaterjali settimisel rannanõlvale kujunenud liivavallid. Rannametsa,Ikla. Tekivad taanduva mere tingimustes, võivad areneda maasäärteks. MAASÄÄRED:2-3m kõrged, 100kond m laiad, alla 1km pikad, merepoolnenõlv on vastasnõlvast laugem, rannajoonega parallelesed. Saaremaal. RANNAVALLID:merepõhjast tormilainetega rannale heidetud liivast, kruusast või klibust, kaarekujulised,mõnesaja m pikksued, 1-2m kõrgused. * SALAJÕED:tuntuimad kastivormid, mis kaovad maa alla, ning ilmuvad taas maapinnale karstiallikatena, võivad uuristada voolusängi niiet see sisse variseb, moodustades langatuslehtri.*Eestis on 30 karstikoobast, pikim 54 m Harju Lavamaal.*LUITED:tugeva tuule korral lahtine liiv kuhjub ja tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa pooe. Ranna- ja manriluited.rannaluited:Narva-
MÕISTED veereziim veekogude, soolade, liustike ja põhjaveekihtide vee hulga ja taseme regulaarne aastaajaline muutumine; veereziim oleneb ilmaelementide (õhutemp., sademete) aastaajalisest muutumisest maailmameri maakera kattev katkematu veekiht, mis moodustab hüdrosfääri põhiosa, jaguneb ookeaniteks ja katab Maa pindalast 70,8% rannaprotsessid rannavall kaarekujulised kuni mõnesaja meetri pikkused ja 1-2 m kõrgused, tormilainetega rannale heidetud liivast, kruusast ja klibust vallid järskrannik järsult süganeva merepõhjaga rannik laugrannik rannik, kus merepõhi on väikese kallakusega jõgede äravool jõe kaudu äravoolava vee hulk pikemas ajaühikus kui 1 sekund valgla ehk äravooluala; maa-ala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee infiltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse 17 5. Maa kui süsteem
annaabi.ee 
