paisunud tuulele ei suutnud vastu panna ei mullatekketingimustest lagedal. peamiselt vihmaussid, segavad kõdu mulla männikud ega lehtpuistud, rääkimata kuusikutest, Metsavaris ja kõdu mineraalosaga, parandades sellega tormi jõud ületas nii tormihellade kui Variseks nimetatakse puistu eluea jooksul lagunemistingimusi. Keemiliselt lagundavad kõdu tormikindlate liikide vastupanu. Tormikahjustuse maapinnale langevat materjali. Varis koosneb peamiselt mikrofloora esindajad - bakterid ja esialgne hinnatud maht oli ligikaudu peamiselt lehtedest (okastest), okstest, õite seened. Orgaanilise aine lagundamisel 3,9 milj. m 3 so. 2,5% tolleaegsest metsade osadest, viljadest (käbidest) ja moodustavad mullaorganismid komplitseeritud üldtagavarast
a. novembris Liivi lahel, Ruhnu saare lähistel: 48 m/s). Torm kestis kaks päeva, algas Saaremaal ja Liivi lahel ning levis piki Eesti läänerannikut sisemaale. Kahjustas eriti ulatuslikult Loode ja Põhja-Eesti metsi. Ajuti orkaaniks paisunud tuulele ei suutnud vastu panna ei männikud ega lehtpuistud, rääkimata kuusikutest, tormi jõud ületas nii tormihellade kui tormikindlate liikide vastupanu. Tormikahjustuse esialgne hinnatud maht oli ligikaudu 3,9 milj. m3 so. 2,5% tolleaegsest metsade üldtagavarast. 1968. a. korrigeeriti hindamisandmeid ja kahjustatud puistute üldtagavara tõusis 5,4 milj m3. Aasta hiljem tehtud hindamine aga suurendas kahjustatud metsade mahtu kuni 6,1 milj. m3 –ni. (see oli ca 2 aastast raiemahtu). Kahjustuste mahust langes
000 tm so. 70% tolleaegsest aastasest raiemahust. Tormist purustatud, mahaheidetud ja vigastatud puude maht moodustas 2,5% metsade üldtagavarast. Hiljem suurenes kahjustatud metsade maht 0,6 milj. tihumeetrini. Kahjustuste mahu kasv oli tingitud mitmesugustest hilisematest teguritest nagu tugevad tuuled, lumevaalimine ja üraskirüüsted. Ajuti orkaaniks paisunud tuulele ei suutnud vastu panna ei männikud ega lehtpuistud, rääkimata kuusikutest, tormi jõud ületas nii tormihellade kui tormikindlate liikide vastupanu. 18 Metsa mõju tuulele Mets avaldab tuule kiirusele tugevat mõju, sest ta on suureks takistuseks õhumasside liikumise teel. Metsas on alati tuulevaiksem kui lagedal. Mida tihedam on mets, mida tugevamini on arenenud puude võrad, mida suurem on võrade horisontaalne ja vertikaalne liituvus, samuti teise rinde ja alusmetsa olemasolu, seda enam on õhu liikumine takistatud.
annaabi.ee 
