Etenduse ,,Kõik on täis" kunstnik oli Riina Degtjarenko. Lava kunstlik lähenemine oli hästi lahendatud väheste kujundusobjektide näol, mida ei liigutatud kordagi kogu näitemängu ajal. Laval oli vaid laud, toolid ning teadetetahvel. Sellise lavastuse puhul oleks piisanud vaid telefonist ning toolist, kuid eks kõik need asjad andsid etendusele midagi juurde. Kogu paberite pahn, mis laual ja selle ümbruses asetses, läks väga hästi kokku teose süzeega, mis oli üpris tormikas. Valgustuseks oli tavaline tuli ning see sobis lavale kõige paremini. Arvan, et igasugune värvide mäng ei oleks mitte kuidagi sinna sobinud, kuna tegemist oli siiski tavalise tööpäevaga. Muusikalist poolt arendas jaan Allikmaa, millele pöörati selles etenduses väga vähe tähelepanu. Harva esines vaikset taustamuusikat, mis süvenenult näidendile võis isegi kuulmata jääda. Üldiselt ei olnud vajalikkust heliefektidele, kuigi mõnes naljakamas
Selle ajajärgu muutused olid viimased, mida Luts suutis omaks võtta. Popkunsti viljelustest ei tulnud midagi välja. Jälle pöördus ta tagasi vanade heade naisfiguuride juurde. Teemaks oli uuesti naiskunstniku staatus ühiskonnas, millele oli nüüd ka lisandunud eksiilis töötava kunstniku mured. Mulle meeldib kunstniku töid vaadates, kui palju ta on ennast oma töödesse pannud. Vahelduvad perioodid, kus maalid on julged ning trotslikud ning siis jälle rahulikud. Kunstniku iseloom on tormikas, aina otsides viise enda täiendamiseks ning väljendamiseks. See on nagu näide inimesest, kes on oma elu õigesti elanud. Kunstnik on põhimõttekindel ning teab oma piire, kuid ei karda tundmatut avastada, ning kelle avastamishimu ning kirg oma töö vastu on temast maha jätnud küllusliku pärandi. Kasutatud kirjandus: Karin Luts - Konfliktid ja pihtimused. 2005 Karin Luts- Eesti esimene feministlik kunstnik. Ants Juske. (Eesti Päevaleht. 2008) Karin Luts kodus tagasi. Heie Treier
näidendis seda, et Nora pere oli jõukas. Must rist Ranki kaardil näitas tema tulevast surma. Ruumid olid alati korras, mis näitas sellele, et nende (Torvaldi ja Nora) suhe tundus olevat korras. Teise vaatuse alguses kirjeldati ära põlenud küünaldega kuuske, mis võis näidata Nora nö hingelist seisu (ta oli halvas olukorras, sest teda ähvardati). See, kuidas Helmer keelas Norale ära maiustused näitas, et Helmer käitub Noraga nagu ta käituks lapsega. See tormikas viis, kuidas Nora Helmerile tarantellat tantsis justkui näitaski seda, et Nora elu oli kaalul (Nora ise ka ütles seda, sest ta oli mõelnud suitsiidile juhul, kui tema saladus oleks tulnud ilmsiks, kuid siis ta loobus suitsiidist). 8. Miks see näidend omal ajal tekitas palju pahameelt ja Norras seda esialgu lavale ei lubatudki? Ibsen kujutas Norat tegemas selliseid asju, mis ei olnud aktsepteeritud naiste puhul tollases ühiskonnas
annaabi.ee 
