tätoveerimiskunst iseseisvalt paljudes erinevates kohtades. Me teame ka seda, et mõnedes maailma paikades levis see rahvaste seas, kes olid üksteisele väga lähedal. Siinse peatüki eesmärk on tutvustada selle ulatusliku teema sügavust ja mitmekülgsust. Kõige varasemad tõendid tätoveerimisest on ka kõige ebaselgemad. Artefakte, mis leiti arheoloogilistel kaevamistel ning mis pärinevad hilisemast kiviajast Euroopas (38 000 kuni 10 000 a eKr), on tõlgendatud kui torkeriistu ja pigmendi mahuteid. Teravad luust nõelad, mida võidi kasutada naha läbistamiseks, võisid olla ka teiste eesmärkide tarbeks, näiteks üldkasutatavad naasklid. Koos nende luust tööriistadega on leitud väikesi savi- ja kivikujukesi, millele graveeritud mustrid võivad märkida tätoveerimist. Samuti võib olla mõeldav, et luust tööristu kasutati savikujukeste modelleerimisel. Arvestades kunstilist töötlust ja taset, mis on
oskusi on Euroopasse tulnud ka üle Kaukaasia, sealt jõudis Uraalide piirkonda, kust liikus see ka edasi lääne poole. Kaks põhilist suunda ja mõju on: Balkanilt ja Kaukaasiast. Pronksi kasutuselevõtt tõi kaasa murrangulised muutused, sest pronks on kahe metalli sulam. 90% vaske ja tina 10% - selline koostis oli kõige parem. Brimelli kõvadusarv on vasel 30, kõige paremal pronksil 230, keskmisel raual 250. Pronksist on võimalik valmistada tunduvalt teravamaid esemeid ja torkeriistu. Pronksi sulamistemperatuur on 700-900 kraadi, seda on palju lihtsam töödelda kui rauda. Kivikirvest ei saa parandada, aga pronkseset saab uuesti kasutada see valataksel ihtsalt ümber. Pronkseseme valmistamine on tunduvalt kiirem kui kivist samaväärse eseme toksimine ja pronksese on tunduvalt teravam ja parem. Eriti jõukaks muutusid pronksiajal need piirkonnad, kus leidus tina ja vaske. Vasekiviaegne mees Alpidest Ötzi sai omale nime leiukoha järgi
levisid, põhja jõudsid aeglaselt. Vase oskusi tuli ka Kaukaasiast ja sealt jõudis vasesulatamise oskus Uuralitese ja sealt jõudis samuti euroopasse. Pronksi kasutuselvõtt tõi kaasa suured muutused. Pronks on kahe metalli sulam, looduses ei leidu. Kaks peamist koostisosad on vask (90%) ja tina (10%). Metallide puhul kasutatakse mõistet Brinelli kõvadusarv. Vasel on ta 30, kõige paremal proksil 230 ja keskmisel raual 250. Pronks on hea, sest on võimalik teha teravamaid torkeriistu. Esemete valmistamine pole keeruline, sest sulamistemperatuur on 700 – 900 kraadi. Pronkseset oli võimalik parandada ehk uus ese valada. Pronkseseme valmistamine võttis palju vähem aega. Algab kiire areng. Kõrgemale tõusevad piirkonnad, kus leidub vaske ja tina ja kus ise õpiti pronksist esemeid tegema. Jäämees e Ötzi. Leiti alpidest 1991. a, 3210 m kõrguselt. Kaasas oli vaskkirves. Uurimust juhtis K Spindler. Jäämees oli u 5300 a vana, laip oli mumifitseerunud
annaabi.ee 
