18. Miks nohuga ei tunne lõhna? Sest siis on haistmiselundi rakud kaetud paksu limakihiga ning lõhnaainete tungimine nendeni on takistatud. 19. Millised retseptorid kuuluvad kompimiselundi juurde? Valupunktid, soojuspunktid, külmapunktid, puute- ja survepunktid. 20. Too näide nende retseptorite paiknemisest nahas ja siseelundite juures. Kui me joome liiga kuuma teed siis soojuspunktid söögitoru juures reageerivad ja me tunneme kuumavoogu või isegi väikest kõrvetust. Kui torkame nõelaga sõrme siis reageerivad valupunktid (närvid).
15. Horisontaalide graafilisel interpoleerimisel kasutatakse ruudulist paberilehte (mm- paberit) või kilet paralleelsete joontega (intervalliga 5 mm). Tähistame joonpaletil jooned nende ,,kõrgustega". Asetame joonpaleti suvaliselt joonele, seame esimese punkti õigele ,,kõrgusele". Fikseerime sirkliga läbi esimese punkti kui pooluse. Pöörame paletti ümber pooluse, seni kuni ka teine punkt jõuab õigele ,,kõrgusele". Torkame läbi joone ja paralleeljoonte lõikepunktid ning kirjutame punktidele juurde nende ,,kõrgused". 16. Trigonomeetrilise nivelleerimise kõrguskasv arvutakse valemist: hAB=a*sin v+i-v; kus a=viseerimiskiire pikkus, sinv=viseerimiskiire siinus kaldenurk, i=instrumendi kõrgus ja v=viseeritud punkti kõrgus teise punkti kohal. Lähteandmeteks instrumendi kõrgus, viseerimiskiire pikkus. Nivelleerimine toimub tänapäeval peamiselt
vaid neid punkte mille kõrgus vastab maapinna kõrgusele (pole teepinna, kaevu kaane vms ümbritsevast maapinnast madalamal või kõrgemal oleva objekti kõrgus). Horisontaalid interpoleeritakse graafilisel meetodil (joonpaleti abil). Selleks asetame joonpaleti suvaliselt joonele, seame esimese punkti õigele "kõrgusele" ja fikseerime sirkliga läbi esimese punkti kui pooluse. Pöörame paletti ümber pooluse, seni kui ka teine punkt jõuab õigele "kõrgusele". Torkame läbi joone ja paralleeljoonte lõikepunktid ja kirjutame punktidele juurde nende "kõrgused". Hiljem sama kõrgusega punktid ühendatakse. 18. Mõõdistamisvõrgu rajamise, situatsiooni ja reljeefi mõõdistamise, hoonete mõõdistamise, topograafilise plaani koostamise ja töö aruande koostamise nõuded ,,Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise korra" põhjal? Mõõdistamisvõrgu rajamise Üldised nõuded geodeetilisele mõõdistamisvõrgule:
See õnnestub ainult välispinnalt laengut võttes. Katse. Ühendame laetud ja laadimata elektroskoobi üks kord metallpulgaga ja teine kord puupulgaga. Katse. Kui juhtme lähedusse paigutada magnetnõelad (kompassid) ja juhtmes tekitada alalisvool, siis kõik magnetnõelad pöörduvad juhtmega risti. Magnetnõelad näitavad magnetvälja suunda. Katse. Kui püsimagneti pooluste vahele panna liikuda saav juhe, milles on alalisvool, siis juhe hakkab liikuma. Katse. Torkame magnetpulga traatpooli ja seal tekib elektrivool. Mida suurem on laengute- või magneti poolustevaheline kaugus, seda väiksem on nendevaheline jõud Väljatugevus on suurem laengute lähedal Laetud kehal kogunevad laengud välispinnale Hõõrdeelekter seletub elektronide üleminekuga ühelt kehalt teisele Elektriväli tekitab induktsioonilaenguid Vool on seda suurem, mida suurem on pinge
annaabi.ee 
