Diemi. Selline traditsioon on säilinud tänaseni. Taliolümpiamängudel süüdati olümpiatuli aga alles enne 1952. aasta mänge. Selle tule süütamine toimus Norra niiöelda suusaspordi isa Sondre Norheimi kodus. 1948. aasta suveolümpia Selleks,et olümpiatuld üldse süüdata oli vaja Olümpia vallutada, sest tookord oli see kreeka ülestõusnute valduses. 1952. aasta suveolümpia 25. juunil süüdati Olümpias olümpiatuli. Juuli alguseks oli see tuli jõudnud Torinosse. Teatejooksu viimast vahetust 19. juulil jooksis üheksakordne olümpiavõitja Paavo Nurmi, kes tõi ka tule olümpiastaadionile. Peaareeni torni tuleurnis süütas leegi neljakordne olümpiavõitja Hannes Kolehmainen. 1 1980. aasta suveolümpia 5. juunil süüdati olümpiatuli ja seda vaatas pealt umbes 5000 inimest. Staadionil süütas tule vibulaskja põleva noolega. 1996
Kohalt vormiliselt lahkumata asus Cauchy kõigepealt Sveitsi, oma perekonna jättis aga Pariisi. Varsti sai üks targem Charles, Sardiinia kuningas, Charles Albert teada, et kuulus Cauchy on ilma kohata, ja tegi temast füüsika-matemaatikaprofessori Torinos. Cauchy oli siiralt õnnelik. Ta õppis kiiresti ära itaalia keele ja pidas loenguid värskelt omandatud keeles. Kui ta lühikeselt haiguspuhkuselt Torinosse tagasi saabus, et edasi õpetada ja uurida, tungis tölpaslik Charles X taas matemaatiku ellu, ja kavatses oma truule pooldajale teenet osutada, pakkus talle üsna viletsat teenistust: 1833. a. usaldas ta Cauchyle oma pärija, kolmeteistkümneaastase Bordeaux' hertsogi, hilisema krahvi (Comte de Chambord) kasvatamise. Lapsetüdrukut ja koolmeistrit mängida oli viimane, mida Cauchy igatses. Ometi sõitis ta kohusetruult Charles'i juurde Prahasse. Perekonnal laskis ta sinna järele tulla.
G. Guarini 1666. a sinna läks, sai Torinost Itaalia moodsaim ja tähtsaim arhitektuurikeskus. Guarini projekteerimispõhimõte oli, et pearõhk läheb kuplile. Tema tehtud kuplid andsis muidu täisnurksele Torino linnaruumile värskust. Alates Palazzo Carignanost muutus Guarini matemaatilis-fantastiline looming absoluutse monarhia ametlikuks esindusarhitektuuriks ja Torinost levis see üle kuningriigi. Pärast Guarini surma lõpetas arhitektuurielu seisaku Filippo Juvarra tulek 1714. aastal. Torinosse tulles oli ta eelkõige lavakujundajana tuntud. Teatrist oli ta õppinud trikke valguse ja perspektiiviga. Ei näinud probleemi erinevate stiilide ühendamises. Kuninga esimese arhitekti ametis kujudas kirikuid, kuningalosse ja terveid linnakvartaleid. Al 1729. a oli Juvarra teinud ka Torino katedraali kavandeid, mis jäid aga realiseerimata. Järgmine oli Bernardo Vittone. Ta ühendas oma loomingus Guarini ja Juvarra saavutused.
annaabi.ee 
