Kuressaare Gümnaasium KATASTROOF Luulekava Kuressaare 2009 On sügisõhtu. Nagu noad torgivad õhku (2:169). Rahutus (2:37). Varjuliste puie all, suurte, pakse puie all (3:60) maja väike nigu pott, seepoolt pimme, väläst ahk (1:86). Sammelkatus, keskelt lomm, vaotab varsti hoone koost (3:61). Siis haaras teda öö (2:195), mustad pilvedehärjad (2:174), (oh kuramus!) (3:60) ja sünnib katastroof (2:44), jättes maha vaid rusud (2:182). Lännu kõik, mis hoiet seni hoole nink auga (1:44). Armu ei heida ta (2:46). Et maa päält kaop lust ja naar (1:49)
Essee ,,Kas noortele on linnas kohta?" Norimine ja kiusamine On väga palju noori, kes ei pruugi endale kuskil kohta leida. Leidub inimesi, kes on ülbed ja hoolivad ainult iseendast. N.ö. egod, kes torgivad inimesi ja neil on oma grupp, kus nad otsivad ühe inimese, kes on näiteks natuke tüse või nohik. Mina kindlasti ei tahaks narritavaks jääda. Mulle meeldib minu klass. Me saame kõik omavahel hästi läbi ja mitte kedagi ei narrita. Trennis mulle meeldib ka käia. Trennis me saame ka omavahel hästi läbi ja mul pole sellist tunnet, et ma ei taha trenni minna, sest mind seal mõnitatakse või sõimatakse.
Tema lemmik paik oli kaevu ääres, kus asus allikas. Näited: ,,Linn ise pole kuigi õdus, ümbruse loodus aga on kirjeldamatult kaunis."(lk8) ,,Oli oivaline päikesetõus. Ümberringi kastene mets ja värskenenud põld!"(lk40) ,, .. siis pean ma ära saama, looduse rüppe, ja siis uitan ma mööda kaugeid paiku, siis pakub mulle rõõmu järsu mäe otsa ronimine, raha tegemine läbi teetu metsa, läbi põõsastiku, mis mind kriimustab, läbi kibuvitsatihniku, mille okkad mind torgivad. Siis hakkab mul veidi parem" (lk 86) ,,Kuulama koobastest kostvat vaimudeägamist, mis mattub mägedest voolava kärestikulise jõe kohinasse, ja surmani õnnetu piiga hala oma armsama, ülla sõjamehe kalmul, mida tähistavad neli sammaldunud kivi rohus."(lk133) Werther ja inimesed Milline oli Wertheri suhe inimestesse? Huvitus väga sellest mida inimesed talle rääkisid. Tema kallim oli Lotte. Juba siis jäi tal Lottest hea mulje kui ta tema kohta jutte kuulis
Tegelikult oli ta vaikne. Ello- Selline nimi kujutab poissi. Aga ei olnud poiss. Tüdruk oli , kuid võis olla poisiliku käitumisega. Küüp- See ei olekski nagu inimese nimi, pigem hüüdnimi. Huvitav. Soostuks rohkem mingi asjaga. Aga oli omamoodi kaval tegelane. Milla- Kujutab küsimust. Milla sa tuled? Tokkroos- Selline inimene võiks olla väga külm ning pahanduste tooja. Inimene, kes topib oma nina valesse kohta. Roosid ju torgivad. Tegelaskujuna küündis ta sinnapoole. 4. Päev Terikeste külas. Ootamatult sattusid Nipernaadi ja Joona Kadri Parvi mõisa. Kadri Parvi oli naine , kes magas iga meessoost inimesega , kes temalt öömaja palus ning hiljem lapsi sai ning oma valdustesse elama paigutas. Sinna jõudes, esitleti neid körstri ja tema abilisena. Ootati küll päris körstrit , kuna too pidi iga hetk saabuma. Mõisas olid tähtsad sündmused
47 TERAVTIPP kasvab niisketel niitudel, veekogude kallastel, lodumetsade mättaharjadel, niisketes salumetsa osades ja soodes. Teravtipp on roheline kuni heleroheline 6-12 cm pikkuse sulgjalt haruneva varrega sammal. Nii varre kui ka selle harude tipud on ligistunud lehtede tõttu teritunud ja jäigad (siit ka sambla nimetus!). Varre oksatipud on nii teravad, et isegi torgivad veidi. Lehed ise on munajad ja lühidalt teritunud tipuga. Turvastunud muldadel kasvab teravtipp koos tüviksambla, soovildiku ja hariliku tiivikuga. Luht-kastevarre-mätastarna koosluses, lubika- pääsusilma koosluses ja hariliku tarna-hirsstarna koosluses aga kasvab teravtipp koos niidukäharikuga. Raiestikud uuenevad peamiselt sookasega. Hõredate puistute alustaimestik muutub pärast
Phoebus. Need graatsilised olendid olid nii ebainimlikud. Kahjurõõmsatena tuhnisid nad ta armetuid ja veidraid, litrite ja võltskullaga ehitud riideid. Oli otsata palju naeru, pilget ja alandamist. Mustlanna selga sadas sarkastilisi sõnu, kõrki heatahtlikkust ja tigedaid pilkusid. Neid noori preilisid võis pidada roomlannadeks, kes endile sellega lõbu valmistavad, et kuldnõeltega ilusa naisorja rindu torgivad. Nad meenutasid elegantseid hagijaid, kes avali sõõrmetega, Põlevate silmadega ümber vaese emapõdra tiirlevad, keda isanda pilk keelab lõhki kiskumast. 237 Mis oligi lõpuks nende kõrgest seisusest preilide kõrval üks vilets tänavatantsijanna? Nad ei võtnud teda üldse arvesse, vaid kõnelesid temast tema juuresolekul kõva häälega, koguni tema enda poole pöördudes, nagu millestki ebapuhtast ja armetust, olgugi küllalt ilusast. Mustlanna oli nende nõelapistete vastu tundlik