Puusapolsterdus oli jäänud, kuid kadunud olid ülemääraselt suured seelikuvõrud, mille koha võtsid sisse seelikutugevdused ja alusseelikud. Meeste riietus: 17.sajandi alguses oli meestemood mõõdukas. Louis XIV tõi aga kaasa priiskava meestemoe, mis sai tõelise hoo sisse. Mehed kandsid brokaadist ja kallitest siidkangastest meistriteoseid, mida ehtisid kuld ja hõbetikandid. Rõivaste eest maksti hiigelhindu, hea maitse ja elegants asendusid toretsemisega. Et küll ei tee küllale liiga, näitab tõsiasi, et kuue küljes võis olla kuni 300 lehvi. Meeste ehtimishimu muutus nii pööraseks, et valitsus pidi kulla ja hõbeda kasutamist seadusega piirama. Seadusest polnud aga kasu. Rõivameistrid tõstsid nii ägedat protesti, et valitsus pidi järele andma. Kangad: Meeste ja naiste moes tekkis 17. sajandil üha uusi lahknevusi, kuid eelistatud olid samad materjalid. Kangas sai omaette väärtuseks
Meeste riietus: 17.sajandi alguses oli meestemood mõõdukas. Prantsuse kuningas Henri IV ja Inglismaa kuningas Charles I riietusid lihtsalt ja jälgisid eelmise sajandi moodi. Louis XIV tõi aga kaasa priiskava meestemoe, mis sai tõelise hoo sisse pärast 1661.aastat. Mehed kandsid brokaadist ja kallitest siidkangastest meistriteoseid, mida ehtisid kuld ja hõbetikandid. Rõivaste eest maksti hiigelhindu, hea maitse ja elegants asendusid toretsemisega. Et küll ei tee küllale liiga, näitab tõsiasi, et kuue küljes võis olla kuni 300 lehvi. Meeste ehtimishimu muutus nii pööraseks, et valitsus pidi kulla ja hõbeda kasutamist seadusega piirama. Kasutati ju väärismetalle mitte ainult rõivaste, vaid ka tõldade kaunistamiseks ning edevamaid mehi hakkasid vaevama võlakoormad. Seadusest polnud aga kasu. Rõivameistrid tõstsid nii ägedat protesti, et valitsus pidi järele andma. 17
Meeste riietus: 17.sajandi alguses oli meestemood mõõdukas. Prantsuse kuningas Henri IV ja Inglismaa kuningas Charles I riietusid lihtsalt ja jälgisid eelmise sajandi moodi. Louis XIV tõi aga kaasa priiskava meestemoe, mis sai tõelise hoo sisse pärast 1661.aastat. Mehed kandsid brokaadist ja kallitest siidkangastest meistriteoseid, mida ehtisid kuld ja hõbetikandid. Rõivaste eest maksti hiigelhindu, hea maitse ja elegants asendusid toretsemisega. Et küll ei tee küllale liiga, näitab tõsiasi, et kuue küljes võis olla kuni 300 lehvi. Meeste ehtimishimu muutus nii pööraseks, et valitsus pidi kulla ja hõbeda kasutamist seadusega piirama. Kasutati ju väärismetalle mitte ainult rõivaste, vaid ka tõldade kaunistamiseks ning edevamaid mehi hakkasid vaevama võlakoormad. Seadusest polnud aga kasu. Rõivameistrid tõstsid nii ägedat protesti, et valitsus pidi järele andma. 17
annaabi.ee 
