hing kristlaste nime vastu". 1211 sakslased piiravad Viljandi linnust. Peale viie päevast piiramist asuti läbirääkimistele. Linnusesse lubati vaid preestrid, kes tegid mõningast pühitsemist ja ristimist, võeti pantvange. Sellele piiramisele vastasid eestlased (sakalased, ugalased, saarlased, läänemaalased) aga omapoolsete retkedega. Koostati sõjaplaan: taheti vallutada Toreida linnus ja seejärel rünnata Riiat. Toreidasse aga tulid abiväed Riiast, seega eestlased jäid kahe ründaja vahele. Eestlased oli suurte kaotuste tõttu sunnitud rahu paluma ja nõustuma ristimisega. Vaenlased tegid veel sõjaretki Eestisse, lisaks sõjakannatustele oli puhkenud katk. Vajati hingetõmbeaega ja asuti rahuläbirääkimistele. 1212 Toreida rahuleping. Eestlasi sundisid rahuläbirääkimistele ka pinevad vahekorrad venelastega. II PERIOOD (1215-1221)
Eestit. Esimene sõjakaik Eestisse asetub kusagile 1208. aasta suve lõppu või sügise algusesse. Väe kogumine algas Riias, kuhu lätlaste vanemad eesotsas Varidotega olid pöördunud abipalvega. Sama aasta kevadel oli aga piiskop Albert reisinud Saksamaale, et koguda lisavägesid. Ta oli küll sellise varajase rünnaku vastu, kuid ei saanud sündmusi mõjutada ja seetõttu leidis latgalite kutse riialaste hulgas soodsa vastuvõtu. Asuti sõjateele. Kõigepealt liiguti Toreidasse, kust saadeti kutse liivlastele ja latgalitele ning tulemuseks oli tugev ning suur sõjavägi. Põhiliselt koosnes sõjavägi sakslastest ja lätlastest, liivlasi oli kaasas vaid mõned üksikud. Pärast Toreidat liiguti väega edasi läbi Põhja- Läti metsade Ugandi suunas. Kui lõpuks jõuti Ugandisse hakati rüüstama külasid ja tapma inimesi. Seda loetaksegi "Eesti Muistse Vabadusvõitluse" alguseks aastal 1208. Vaenlased kogunesid Otepää linnuse juurde, mis süüdati põlema
Linn ostis ennast vabaks 400 marga hõbeda eest (80kg hõbedat). 1211 - Viljandi linnuse piiramine sakslaste poolt. Esmakordselt eestis kasutati piiramis torne, kiviheite masinaid ja ambe. Kuuendal päeval algasid läbirääkimised. Linnas oli puudus joogiveest ja palju haavatuid. Preestrid ristisid linnuse (mitte selle elanikke) ja sakslased võtsid pantvange ning läksid tagasi liivimaale. 1211 algus - Sakalaste, Ugalaste, läänemaalaste ja saarlaste retk Toreidasse. Loodeti isegi Riiat vallutada, kuid sakslastele saabus abivägesid ja eestlased pidid taanduma. 1212 - Toreida rahu (3 aastat). See saadi, sest saarlased piirasid Toreida linnust, kus valitses Kaupo. Rahuleppingu sõlmimise põhjuseks oli kõige muu ka eestisse jõudnud katk. 1212 - Mstislav Uljas, Novgorodi vürst, tuli sõjakäiguga järva- ning harjumaale. Piirati Varbola linnust. Eestlased ostsid ennast 700 marga hõbeda eest vabaks. Samal ajal käis Lembitu edukal sõjakäigul Pihkva all
annaabi.ee 
