1212 Lembitu retk Pihkvasse Uljas ohtu Lembitu 3-aastane Ugandi ja Sakala ja 1.3. 1212-1215 vaherahu Soontagana Riia linn, liivlased, 1212 Toreidas vaherahu Kaupo *jõud veel tasakaalus Mõõgavendade Ordu sõlmimine PERIOOD ja PÕHISISU VÕITLUSE TÄHTSAMAD TÄHTSAMAD JÄRELDUSED ALAPERIOOD OSAPOOLED SÜNDMUSED(aeg,koht) ISIKUD II 1215-1221 2.1. 1215-1218 Vaenlase surve Eestlaste maakonnad 1215 Ridala rüüstamine, Sakala Lõhavere(Leole)
Sajand Olulisemad sündmused 12.saj · 1143 rajati Lübecki linn, mis kujunes Läänemerel saksa kaupmeeste olulisemaks tugipunktiks. · 1184 tulevane piiskop (1186 1196) Meinhard alustas Väina jõe alamjooksul elevate liivlaste juurdes kristlikku misjonitööd. · 1187 Koiva liivlaste keskuses Toreidas alustas misjonitööd Theoderich. · 1198 Teine liivlaste piiskop Berthold langes lahingus ristisõdijate ja liivlaste vahel Riia asula juures. · 1199 kolmandaks Liivimaa piiskopiks pühitseti toomhärra Albert Buxhoeveden. 13.saj · 1201 Väina jõe alamjooksule rajati Riia linn. · 1202 asutati Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse
e. Kroonika kui tähtis ajalooallikas eestlaste kombed, keel ja uskumused ning võitlusstseenid. 5. Eestlaste muistne vabadusvõitlus (1208-1227) a. Sõjategevuse algus 1208: · Ristisõdijate retked Ugandi ja Sakala maakonda. · Eestlaste vasturetked liivlaste ja latgalite aladele. b. Ümara lahing 1210: · Võnnu piiramine. · Lahing Ümera jõe äärses metsass. c. Eestlaste pealetung liivlaste aladel: · Plaan vallutada Kaupo linnus Toreidas ja rünnati Riiat. · Toreida piiramisel jäädi kahe tule vahele ja paluti rahu. d. Võitlused 1215-1221 · Sakslaste rüüsteretked Ugandisse ja Läänemaale. · Eestlaste korraldatud nelja maakonna ühisretk Riia vastu nurjus. · Võit Otepää all 1217, eestlased koos venelastega sundisid sakslasi linnusest lahkuma. · Madisepäeva lahing 21. sept. 1217 eestlaste 6000-mehelise ühendmaleva lüüasaamine ja Lembitu surm.
Rünnak ebaõnnestus, kuna langeti appitulevatele sakslaste rünnaku alla ja oldi sunnitud taanduma. Saarlaste laevad jäid vaenlastele saagiks. 1211. ja l212. aasta talvel tabasid liivlasi ja latgaleid katk ja naljahäda. Suure suremuse tõttu muutus sõjategevuse jätkamine üha raskemaks. Hakati pidama läbirääkimisi rahu sõlmimiseks. 1212. Aastal sõlmiti rahu eestlastega. Piiskop Alberti naasmise järel Saksamaalt hakati ka saksalastega rahukõnelusi pidama. Need toimusid Toreidas. Pärast pikki läbirääkimisi sõlmitigi rahu kolmeks aastaks ja sellega lõppes muistse vabadusvõitluse I periood. Toreida vaherahu pearaskus langes kahele maakonnale - Ugandile ja Sakalale. Toreida vaherahu lõppes 1215. aasta kevadel, kuid juba enne seda korraldasid sakslased suure sõjakäigu Läänemaale Ridalasse. Sakslased tõid põhjenduseks, et rahu oli sõlmitud vaid uganlaste ja sakalastega. Ridala elanikele tuli rünnak nii 11
annaabi.ee 
