Paso doble (hispaania keeles topeltsamm) on LadinaAmeerika tantsude hulka arvatav hispaaniapärane tants, mida tantsitakse tavaliselt teatud kindlate muusikapalade järgi. Sõjaka iseloomuga marsitaktis muusika sarnaneb härjavõitluse sissejuhatuseks mängitavale ning tants ise kujutab endast toreero (meestantsija) liikumist tema käes oleva punase keebiga, keda etendab naistantsija. Tantsu esimene osa kujutab endast härjavõitleja saabumist areenile, teine osa võitluse algust, viimane osa toreero võidutsemist. Paso doble'ile on iseloomulikud muusika rütmi katkestavad kõrgpunktid, mil tantsupaar võtab sisse mõne huvitava poosi. Paso doble tekkis ja sai populaarseks Prantsusmaal 1920. 1930. aastatel ning on praegu võistlustantsus LadinaAmeerika tantsude seas viimane.
liikumine, põlved sirutuvad löökide vahel. Neljandast esimese löögini tehakse chassé, mille viimane samm on veidi pikem, rõhutades esimest lööki. · Rumba ,mille 4/4 taktimõõtu iseloomustab kaheksa kaheksandiknoodi rütmiline jaotus 3+3+2. · Paso doble-Sõjaka iseloomuga marsitaktis muusika sarnaneb härjavõitluse sissejuhatuseks mängitavale ning tants ise kujutab endast toreero (meestantsija) liikumist tema käes oleva punase keebiga, keda etendab naistantsija. Tantsu esimene osa kujutab endast härjavõitleja saabumist areenile, teine osa võitluse algust, viimane osa toreero võidutsemist. Paso doble'ile on iseloomulikud muusika rütmi katkestavad kõrgpunktid, mil tantsupaar võtab sisse mõne huvitava poosi. Tantsitakse tavaliselt teatud kindlate muusikapalade järgi .
youtube.com/watch?v=xKeUpU446Xg Tempo on rahulik võrreldes liikumisega. Palju vetruvust kehas ja olemas ka teravad elemendid pööretel ja osadel liigutustel. Paso doble Pasodoobel ehk pasodoble (hispaania keeles 'topeltsamm') on Ladina- Ameerika tantsude hulka arvatav hispaaniapärane tants, mida tantsitakse tavaliselt teatud kindlate muusikapalade järgi. Sõjaka iseloomuga marsitaktis muusika sarnaneb härjavõitluse sissejuhatuseks mängitavaga ning tants ise kujutab endast toreero (meestantsija) liikumist tema käes oleva punase keebiga, keda etendab naistantsija. Tantsu esimene osa kujutab härjavõitleja saabumist areenile, teine osa võitluse algust, viimane osa toreero võidutsemist. Pasodooblile on iseloomulikud muusika rütmi katkestavad kõrgpunktid, mil tantsupaar võtab sisse mõne huvitava poosi.Taktimõõt on ¾, emotsionaalselt pingeline tants. Algselt oli see meeste tants. Paso doble: https://www.youtube.com/watch?v=7ONCE5aGfaQ
muutub inimelule vähemkardetavaks, loomale saatuslikumaks, tegev osa langeb lihtrahvale, Härjavõitlus Hispaanias · Härjavõitluse pealinn on Sevilla. · Hispaanias on 350 härjavõitluse areeni · Igas Hispaania linnas on vähemalt üks plaza del toros. Põhi väljendid · Härjavõitlus - corrida (lidia) de toros või lihtsalt corrida (lidia), · võitluse päev - dia de toros, · härjavõitluse - areen plaza del toros, · härjavõitleja - toreadoor ehk toreero Mõisted · Muleta - väike punane või violetne rätik. · Capo - suur purpurpunane rätik · Muljeerod - muulaajajad, lohistavad tapetud loomad tapamajja. · Areneerod areenitöölised. · Trajo de Luce -matadoori säravaid riideid Mõisted · Espada- härja eskoteerimiseks (tapmiseks) valmis pandud 90 cm pikkune kahe teraga mõõk · Veronica - kapeadooride armastatuim võte, rätikut lehvitatakse härja silme ees ja kui loom
Näide Hispaania bolerost: http://www.youtube.com/watch?v=Uy2ZeCsCzgU&feature=related PASO DOBLE Paso doble on Hispaaniapärane tants, mis tegelikult kuulub LadinaAmeerika tantsude sekka. Tihtilugu on see Hispaanias tuntud härjavõitluse sissemarsi mängitav lugu just selle sõjaka iseloomu pärast. Tantsu esimene osa kujutab endast härjavõitleja saabumist areenile, teine osa võitluse algust, viimane osa toreero võidutsemist. Paso doble'ile on iseloomulikud muusika rütmi katkestavad kõrgpunktid, mil tantsupaar võtab sisse mõne huvitava poosi. Näide Hispaaniapärasest Paso doblest: http://www.youtube.com/watch?v=NFu0Vq4dpp0 HISPAANIA POPMUUSIKA ENRIQUE IGLESIAS Hetkel kõige kuumem ja tuntum Hispaania poplaulja on Enrique Iglesias, kelle pärisnimi on Enrique Miguel Iglesias Preysler. Enrique on 34 aastat
Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja - Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Hispaania asukoht . 1.1 Hispaania kultuur · Härjavõitlus Hispaania kultuuri üks vanemaid ning kindlasti ka olulisemaid osasid on härjavõitlus. Härjavõitlus on hispaania keeles corrida (lidia) de toros või lihtsalt corrida (lidia), võitluse päev dia de toros, härjavõitluse areen plaza del toros, härjavõitleja toreadoor ehk toreero. Härjavõitlus pärineb araablastelt. Kuni 16. saj. oli härjavõitlus üksnes rüütlite eriala. See oli aadli privileeg ja lõbu, lihtrahvas võis ainult pealt vaadata. Kõik tolleaegsed Hispaania kuningad olid kirglikud härjavõitluse austajad. Karl V. tappis ise mõned härjad Valladolidis poja Felipe II sündimise auks peetud pidustustel. Bourbonide troonile tõustes härjavõitlus ajutiselt põlu all, muutub inimelule vähemkardetavaks, loomale saatuslikumaks, tegev osa
kontsakingade klõbistamine. Sageli on tantsijatel käes kastanjetid ja tamburiinid (pilt6). Boolereo on mõõdkas tempos ja kolmeosalises taktimõõdus paaristants. Boolereot saadetakse samuti kastajenttide ja kitarriga. 6.Flamenco 4.3 Sport Härjavõitlus Üks tähtsamaid ja iseloomulikumaid spordialasid Hispaaniale on härjavõitlus. Härjavõitlus on hispaania keeles corrida, härjavõitluse areen plaza del toros ja härjavõitleja toreero. Härjavõitlus pärineb araablastelt. Kuni 16.sajandini oli see üksnes rüütlite eriala. See oli aadli privileeg ja lõbu, lihtrahvas võid vaid pealt vaadata. Hispaanias on igas linnas ja linnakeses vähemalt üks plaza del toros. See on ümmargune umbes 50 m läbimööduga liivkattega areen. Liivale on kantud areeni keskmist kolmandikku tähistav valge ringjoon. Areeni piirab poolteise meetri kõrgune punane plank, mis kaitseb pealtvaatajaid härja eest
vaatemängu akendelt, rõdudelt või puude varjust. Jooksu pikkus on 825 m lautadest härjavõitluse areenile, kus matadoorid härjad tapavad. San Fermini festival toob Pamplonasse igal aastal üle miljoni külastaja. 100 aasta jooksul on selle vaatemängu käigus surma saanud 13 inimest Härjavõitlus. Härjavõitlus on hispaania keeles corrida (lidia) de toros või lihtsalt corrida (lidia), võitluse päev dia de toros, härjavõitluse areen plaza del toros, härjavõitleja toreadoor ehk toreero. Härjavõitlus pärineb araablastelt. Kuni 16. saj. oli härjavõitlus üksnes rüütlite eriala. See oli aadli privileeg ja lõbu, lihtrahvas võis ainult pealt vaadata. Kõik tolleaegsed Hispaania kuningad olid kirglikud härjavõitluse austajad. Karl V. tappis ise mõned härjad Valladolidis poja Felipe II sündimise auks peetud pidustustel. Bourbonide troonile tõustes härjavõitlus ajutiselt põlu all, muutub inimelule vähemkardetavaks,
annaabi.ee 
