Ühelt poolt olid Sibelius, ERSO ning Alexandra Soumm suurepärased, tehes sellest kontserdist meeldivaima muusikaelamuse üle pika aja. Teiselt poolt oli Olav Roots ja tema ,,Sümfoonia" minu maitsele ikka vägagi vastuvõtmatu. Nädalateks jäid kõlama kaks küsimust: Miks jäädvustati videokaameratega vaid kontserdi teine, mitte ka esimene pool ning miks pandi Sibelius ja Roots ühele kontserdile. Rammsteini ja Stingi ka ühele lavale korraga ei topita. Või topitakse? Tegelikult pole vaja selle üle enam imestada, sest nädal hiljem esitati ühel kontserdil Raveli, Rahmaninovi ja Sumerat ning 9. aprillil on ühe ERSO kontserdi kavas Sibelius ja Tamberg. Ehk tuleb varsti ka kauaoodatud Sting + Rammstein?
Tallinn 2010 I OSA Prisma Arveldusviisid on seal head. Saab sulas kui ka maksekaardiga maksta. Praktiliselt iga kaardiga, mis eestis leidub saab maksta. Müüjad räägivad nagu peab eesti keelt, tervitavad ja tänavad kui lahkuda, nimetavad summa, küsivad sente või raha et paremini tagasi maksta jne. On viisakad. Tsekil on firma andmed, info sellest mida ostsid, kellaaeg, kuupäev, aadress. Hea on see, et tsekkidele ei topita reklaami. Reimani tänava jalatsiparandus Arveldatakse ainult sularahas. Kaup vaadatakse üle ja öeldakse summa. Saadakse zetoon ja minnakse järgmine kord järgi. Maksad ära, kaup käes. Tervitatakse, suhtutakse sõbralikult. Tsekki ei anta. Hesburger Arveldatakse nii sulas kui kaartidega. Suhtutakse vahel sõbralikult, vahel üleolevalt. Palju töötajad ei räägi eesti keelt! Mõni tervitab ja on viisakas, aga neid on vähe, vähemalt lasnamäel on nii
S. Hirsjärvi, J. Huttunen ,, Sissejuhatus kasvatusteadusesse" Lasteaed ja kolm müüti november 5, 2012 by merikem On rohkelt inimesi, kelle arvates lasteaiakasvataja amet on lihtlabane laste pisaraid ja tagumikke pühkida oskab igaüks. Käibel on mõned müüdid, mis takistavad nägemast lasteaeda haridusasutusena selle sõna sügavamas tähenduses. Esimene müüt pärineb meie talupojakultuurist kõik kasulik peab tulema läbi raske töö. Lasteaias tarkusi vägisi pähe ei topita, nii et alusharidus pole midagi tõsiseltvõetavat. Kooliõpilaste madal koolirõõm pole näiteks mingi probleem, sest ega haridus pea meeldima. Kui meie koolis käisime, siis kiristasime ju küll vihast ja vaevast hambaid, järelikult peavad meie lapsed sama kadalipu läbima. Mängimine, oh häda, on aga lõbus. Ja tähelepanuta jääb kasvatusteadlaste ja psühholoogide kinnitus, et lasteaias tegeletakse mängu kaudu tähelepanu, tajude, mälu ja kõneoskuse arendamisega
annaabi.ee 
