Engels: "Nagu Darwin avastas orgaanilise looduse arenemise seaduse, nii avastas Marx inimkonna ajaloo arenemise seaduse..." Inimühiskonna arengu määravad majanduslikud ja ühiskondlikud seadused. Ühiskond muutub koos materiaalse tootmisviisi majandussuhete muutumisega. Kogu ühiskonna ajalugu on klassivõitluse ajalugu. Seal, kus Hegel nägi ajaloos vaid vaimu eneseväljenduse lugu, näeb Marx ajaloos vaid tootlike jõudude ja tootmissuhete arengu lugu. Kõigisse tootmisviisidesse ( väljaarvatud klassideta ühiskonnas) on peidetud vastuolud, mis kutsuvad esile muutusi. Ühiskondlikud formatsioonid on ürgkogukondlik kommunism, orjanduslik kord, feodalism, kapitalism, sotsialism, kommunism. Hinnang: Marx on majandusteoreetik: filosoofiliselt on ta pealiskaudne, ebaselge ja dogmaatiline. Vaimse tagant otsib ta alati materiaalset. Mõtlejana süsteemilooja ning väga ratsionaalne. Filosoofiliseks suunaks on materialism, (mis oli suunatud Hegeli vastu.)
Saksa majandusime taustaks tagasipöördumine 1930.nd aast. Saksamaa. Judt järgi- maj.min L.Erhardi sotsiaalse turumaj juured olid A. Speeri majanduspoliitikas (lk 376). 1957a.raam Heaolu kõigile, eestik tõlge 1998. Erhardi kreedo: tõelist sotsiaalpoliitikat ei saa lahutada pürgimisest rahapoliitilise stabiilsuse suunas. Saksamaaoli piiramatus koguses vaba tööhõudu, s põgenikud Ida-Saksam. S ärikulutused hoiti madalad mõõdukate investeeringutega uudsetesse ja efektiivsetess tootmisviisidesse -autotööst võimas edasiareng konveirtootm. Saksa tööviljakus kõrgeim Maj üh riikidest, madal aga Suurbrit+ Ametiüh tug.. EMÜ Rooma lepingu ajajärgul 1958-1985, sh 1981-84 Ühenduse stagnatsiooniperiood: Rooma lepingu (EMÜ) ajajärgul sai 6st riigist 12 riigi ühendus Euroopa Majandusühendus. Järk- järgult kaotati liikmeriikide vahelised tollimaksud, kaotati impordi koguselised piirangud ja riikidevahel kaubandus elavnes oluliselt
on oma olemuselt aga ühiskondlik. Inimese võõrandumine on võõrandumine tööst, sest tema töö tulemus võetakse talt ära. Võõrandumine on ületatav vaid inimesi võõrandava ühiskonna purustamisega. Võõrandumine ületatakse klassideta ühiskonnas. Inimühiskonna arengu määravad majanduslikud ja ühiskondlikud seadused. Ühiskond muutub koos materiaalse tootmisviisiga majandussuhete muutumisega. Kogu ühiskonna ajalugu on klassivõitluse ajalugu. Kõikidesse tootmisviisidesse (väljaarvatud klassideta ühiskonnas) on peidetud vastuolud, mis kutsuvad esile muutusi. Ühiskondlikud formatsioonid on: Ürgkogukondlik kommunism, Orjanduslik kord, feodalism., Kapitalism, Sotsialism ja kommunism. 10. A. Comte positivism Positivistliku koolkonna parim näide on prantslane A. Comte. Ta oli vaimselt ebastabiilne. Juba 20 aastaselt
annaabi.ee 
