veest eeskätt orgaanilist reoainet. Puhastuses osalevad mikroorganismid vajavad paljunemiseks ja kasvuks ka toitaineid. Seetõttu seob biomass reoveest pidevalt teatud hulga fosforit ja lämmastikku ehk teisisõnu, bioloogilised meetodid kõrvaldavad veest teatud koguse toitaineid. Tavalises olmereovees on mikroobide vajadustest lähtudes ülemääraselt palju toitaineid ja seetõttu vajatakse spetsiaalset toitainete ärastust. Tootmisvees võib olukord olla erinev. Fosfori eraldamiseks kasutatakse keemilist sadestamist või bioloogilist sidumist. Keemiline fosforiärastus toimub sadestuskemikaalidega (Al-, Fe-koagulandid, kustutatud lubi), mis muudab lahustunud P-ühendid raskelt lahustuvateks. Fosfori keemiline ärastamine veest põhineb ortofosfaatide sadestamisel alumiiniumi-, raua- või kaltsiumisooladena ja tekkiva sette eemaldamisel. Kõige sagedamini kasutatakse järgmisi kemikaale:
levinud, võimaldavad kõrvaldada veest eeskätt orgaanilist reoainet. Puhastuses osalevad mikroorganismid vajavad paljunemiseks ja kasvuks ka toitaineid. Seetõttu seob biomass reoveest pidevalt teatud hulga fosforit ja lämmastikku ehk teisisõnu, bioloogilised meetodid kõrvaldavad veest teatud koguse toitaineid. Tavalises olmereovees on mikroobide vajadustest lähtudes ülemääraselt palju toitaineid ja seetõttu vajatakse spetsiaalset toitainete ärastust. Tootmisvees võib olukord olla erinev. Näiteks metsatööstuse reovees on võrreldes kõrge orgaanilise reostusega väga vähe toitaineid ja bioloogilisel puhastusel on vaja aktiivmudaprotsessi lisada toitaineid. Fosfori eraldamiseks kasutatakse keemilist sadestamist või bioloogilist sidumist. Keemiline fosforärastus toimub sadestuskemikaalidega, mis muudab lahustunud fosforiühendid raskelt lahustuvateks. Bioloogiline fosforärastus on võimalik kombineeritud aeroobse ja anaeroobse
veest eeskätt orgaanilist reoainet. Puhastuses osalevad mikroorganismid vajavad paljunemiseks ja kasvuks ka toitaineid. Seetõttu seob biomass reoveest pidevalt teatud hulga fosforit ja lämmastikku ehk teisisõnu, bioloogilised meetodid kõrvaldavad veest teatud koguse toitaineid. Tavalises olmereovees on mikroobide vajadustest lähtudes ülemääraselt palju toitaineid ja seetõttu vajatakse spetsiaalset toitainete ärastust. Tootmisvees võib olukord olla erinev. Fosfori eraldamiseks kasutatakse keemilist sadestamist või bioloogilist sidumist. Keemiline fosforärastus toimub sadestuskemikaalidega (Al-, Fe- koagulandid, kustutatud lubi), mis muudab lahustunud P-ühendid raskelt lahustuvateks. Bioloogiline fosforärastus on võimalik kombineeritud aeroobse ja anaeroobse töötlusega, mille tulemusel üldise jääkfosfori sisaldus väheneb 1-2 mgP/l.
Biopuhastuses toimub P osaline reduktsioon, mehaaniliselt võib kõrvaldada 30% tahke ainega seotud P. Biopuhastus vajab aga ka P mikroorganismide tootmiseks. Puhas biomuda sisaldab 2%P, 100g BHT tarbib 1g P, millest osa tagastub mudatöötlusest. Seega bioloogilismehaaniline töötlus kõrvaldab 20-30% P. Tavalises olmereovees on mikroobide vajadustest lähtudes ülemääraselt palju toitaineid ja seetõttu vajatakse spetsiaalset toitainete ärastust. Tootmisvees võib olukord olla erinev. Näiteks metsatööstuse reovees on võrreldes kõrge orgaanilise reostusega väga vähe toitaineid ja bioloogilisel puhastusel on vaja aktiivmudaprotsessi lisada toitaineid. Fosfori eraldamiseks kasutatakse keemilist sadestamist või bioloogilist sidumist. Keemiline fosforärastus toimub sadestuskemikaalidega (Al-, Fe- koagulandid kustutatud lubi), mis muudab lahustunud P-ühendid raskelt lahustuvateks. Bioloogiline
annaabi.ee 
