Tööjõu kui kauba väärtuse määrab tööaeg, mis on ühiskondlikult vajalik tööjõu tootmiseks ja taastootmiseks. "Kapitali" II köide koosneb kolmest osast ja kahekümne ühest peatükist. Tööd alustatakse individuaalse kapitali liikumise käsitlusega. Kapitali vormid samal ajal nii järgnevad üksteisele kui ka asetsevad üksteise kõrval. Näiteks igas ettevõttes on kapital üheaegselt rahavormina kassas, tootliku kapitaline tootmisvahendites ja kaupkapitalina laos, s.t. kapital esineb ühel ja samal ajal oma ringkäigu mitmes faasis. "Kapitali" II köite teises osas käsitleb Marx kapitali liikumist kui perioodiliselt korduvat protsessi, mis toimub üksteisele järgnevate ringkäikudena. Käibe seisukohalt jaguneb kapital kaheks osaks: põhikapitaliks ja käibekapitaliks. Uuritakse kapitali käibe seaduspärasusi. Raamatu kolmandas osas analüüsitakse ühiskondliku kapitali taastootmist ja ringlemist. Marx
lähtealuseks tööprotsess. Väärtust lisandav alus on tööjõud. Inimene valmistades toodangut loob uut väärtust. Tööprotsessis huvitab ühiskonda ühelt poolt toodang, selle kogus, kvaliteet ja struktuur ning teiselt poolt tootmises kulunud tööaeg. Tööaega arvestatakse antud tootmisprotsessis kulututatud elav tööaeg ja varem, st eelnevates tootmisprotsessides tehtud töö, mis väljendub tootmisvahendites kui asjastatud töö. Elavtööd mõõdetakse töötundides, asjastatud töö rahas. Turuväärtusteoorias ehk tänapäevases käsitluses on kõik tootmise sisendid väärtust loovad, st võtavad osa lisandväärtuse loomisest. Erinev on vaid nende funktsioneerimine tootmisprotsessis. Lisaks kolmele klassikalisele tegurile-maa, tööjõud ja kapital-vaadeldakse tänapäevases käsitluses ettevõtlust kui neljandat tootmistegurit ja informatsiooni kui viiendat tegurit. 6
KULTUURIS. Järgnev tabel ei kajasta Marxi loogikat selles mõttes, et ta ei räägi ei modernismist ega postmodernismist, ega ka näe ette, et ühiskond just nii muutub, nagu selles tabelis on kujutatud. Tabel väljendab väga lihtsustatud kujul üldtunnustatud sotsiaalteaduslikke arusaamu sellest, kuidas 109 ühiskond on muutunud ning kuidas muutuste algtõugeteks on olnud muutuses tootmisvahendites ja majanduses. Ühiskonna liik Traditsionaalne Modernistlik Postmodernne Peamised Maa-omand Aurumasina (1782) Uutele suhtlus- ja tootmisvahendid leiutamisest alates kommunikatsiooni aurumasinad, vahendid elektrimasinad, sisepõlemismootorid jms
annaabi.ee 
