Ta asus seisukohale, et ainult kauba tootmiseks kulutatud töö loob väärtust. Tarbimisväärtusi toodetakse igas ühiskondlik- majanduslikus formatsioonis. Seetõttu esineb ka konkreetne töö igas ühiskonnas. Tarbimisväärtused sisaldavad alati loodusainet. Tarbimisväärtus on inimese ja looduse side. Kauba väärtust loov abstraktne töö ei ole otseselt seotud mingisuguse loodusainega ega töö enese eri vormidega. Väärtus on kaubatootjate asjastatud tootmissuhe. Ühiskondliku tööjaotuse tõttu töötavad kaubatootjad üksteise jaoks. See aga ei väljendu otseselt, vaid ainult turu kaudu, s.t väärtus väljendub ainult asjade kaudu, kaupade suhtena. Siin on Marx juba seisukohal, et tööline ei müü tööd, vaid tööjõudu. Teises peatükis "Raha ehk kaupade ringlemine" käsitletakse raha olemust ja funktsioone. Marx kirjeldab siin metallraha ka paberraha ringlemise seadusi. Oluline tähtsus on ka
Teda armastatakse omamoodi, karistatakse. Teda sunnitakse kuuletuma ja peremeest armastama. Orja peeti inimeseks, kes kuulub liikuva vara hulka: asjad, loomad. Ori peab alluma oma loomu poolest, mitte kohustusest. 2) Orja ja peremehe suhe Orja – peremehe suhe on ebavõrdne . Peremees armastab oma orja nagu head koera, ent ta siiski armastab: tunded ei ole tihti puudu sellest suhtest. Orja – peremehe suhe ei ole ainult tootmissuhe, sest orjadel olid väga erinevad funktsioonid, nad on väga aktiivsed: majanduses; administratsioonis: ühiskonnas, poliitikas; kultuuris: näitlejad, muusikud, õpetajad, käsitöölised, arstid 3) Orjade allikad Uute orjade allikaiks olid: orjade järeltulijad, kes sündisid automaatselt orjadena ja kuulusid oma vanemate peremehele; hüljatud lapsed; vabade inimeste (endi) müümine orjusse. Peremees
See, mis nad on, langeb järelikult ühte tootmistegevusega, niihästi sellega, mida nad toodavad, kui ka sellega, kuidas nad toodavad. See, mis indiviidid on, oleneb järelikult nende tootmistegevuse materiaalsetest tingimustest." Ajaloos toimub mitu paralleelset protsessi: tööjaotuse areng (maa ja linn, kaubandus ja tööstus, seisused jne) 101 tootlikkuse (perekond on ka tootmissuhe elu tootmine) ja rahvaarvu kasv kaubavahetuse kasv Kogu selline areng tipneb kapitalistliku ühiskonnaga. Tõeline tööjaotuse algus: kui tekkis jaotus vaimse ja füüsilise töö vahel, kui tekkisid filosoofia, moraal ja teoloogia. Algelisel kujul oli tööjaotus olemas juba hõimuühiskonnas, kust see välja arenes karja-mentaliteedist. Tööjaotus toob kaasa: tööproduktide ebavõrdse jaotamise
annaabi.ee 
