ravimuda jms on eriti olulised turismi-, tervise- ja puhkuseteenuste pakkujatele. Tegurid , mida võiks uurida asukoha valikul: Odavam maa. Suured kaubakeskused ja hulgilaod, mis vajavad palju maad, asuvad reeglina pigem äärelinnas ja linnast väljas, kuid seejuures peab olema tagatud hea juurdepääs transpordiga. Lähedus tooraineallikatele ja turgudele, transporditingimused, vajaliku tööjõu kättesaadavus ning võimalus rentida sobivaid tootmispindu on eelkõige tööstusettevõtete asukoha valikul oluline. Virtuaalsete äride asukoht Asukohal on teistsugune tähendus virtuaalsete äride puhul. Internetiäride korral on kontori asukohast olulisem nende kohta otsingumootorite abil informatsiooni leidmine. Koos interneti laiema kasutamisega on vähenenud näiteks ka pangakontorite või reisibüroode asukoha roll ettevõtte edu mõjutajana.
peaaegu tühi. Suur osa linnast hävines, ülikool ja veetorn olid ühed vähesed hooned, mille õhkulaskmist õnnestus takistada. 1949. Aasta märtsiküüditamise ajal viidi Tartust Siberisse 700 linlast. 1956. aastal toodi tagasi neli viiendiku küüditatud ja ellujäänud poliitvangidest. (Salupere 2004: 37) Linnas algas hoogne ehitustöö, mis tõi kaasa elamuehituse kandumise linnaservadesse. Ehitati elamispinda, tervishoiu- ja haridusasutusi, tootmispindu, administratiivhooneid, töölissööklaid, lasteaedu ja klubisid. (Salupere 2004:39) 6 2. Tartu Ülikool Tartu ülikool on üks kolmest Põhja-Euroopa vanimast kõrgkoolist, mis kõik said asutatud kunagises Rootsi riigis. Toome nõlval Jakobi tänava ääres, kus 1585 asus jesuiitide kolleegium, tegutses 1630 avatud Tartu gümnaasium, mis vähem kui kahe aasta pärast muudeti ülikooliks
Kollektiivleping – Tööläbirääkimiste tulemusena sõlmitav leping, mis sätestab ettevõtte administratsiooni ja töötajate vastastikused kohustused ja õigused. Komisjonitasu – Tükipalga erivorm, mida töötajatele makstakse näiteks mingi protsendi ulatuses kauba läbimüügilt. Kommertskinnisvara – Tulutoov kinnisvara, näiteks kaubanduskeskused, restoranid, kontoriruumid, territooriumid, kuhu kavatsetakse ehitada tootmispindu. Konfidentsiaalne informatsioon – Ettevõtja käsutuses olev tehniline, tehnoloogiline või muu ärialane teave, mille avaldamine ei ole kohustuslik, samuti andmed kaubanduslike läbirääkimiste, Konkurents – Turuosaliste püüdlemine ühesuguse eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Isik või ettevõte, kes pakub samasuguseid või asendavaid tooteid ja teenuseid ning kasutab kõiki võimalusi oma turu laiendamiseks.
Tabel 1. Saare maakonna arengunäitajad (2010) Tabelist 1 on näha, et Saare maakonna arengunäitajad jäävad kõik alla keskmise, saades koguhindeks 4,3. Suurimad probleemid on märgitud punaselt. Järeldused Tööpuudus on natuke madalam kui Eestis keskmiselt. Madalad tööjõukulud (võrreldes nii Lääne - Euroopa kui ka Tallinna tootmiskuludega) tagavad optimaalse tööjõu hinna ja töö kvaliteedi suhte. Palju on potentsiaalselt vaba tööjõudu ja tootmispindu. Kindlasti vähendab tööpuudust ka paljude FIE'de olemasolu, kes tegelevad peamiselt turismiga. Keskmine palk Saare maakonnas pea võrdne Eesti keskmisega, jäädes alla vaid 8%. Madalama palga põhjuseks võib olla madal majanduslik konkurentsivõime. Saaremaal tegeletakse peamiselt kalanduse, põllumajanduse ja üha enam ka turisimga ning need valdkonnad ei ole väga kõrgepalgalised. Madalat SKP'd võib põhjendada see, et majanduslik konkurentsivõime on võrreldes teiste
annaabi.ee 
