energiaväärtusega Third level Fourth level kütuseidpruunsütt, Fifth level põlevkivi, turvast. Vesielekter (suured hüdroelektrijaamad) Tuulelekter (tuulegeneraatorid) 19 20 saj. vahetus Ülekandesüsteemi arenedes sai elektrit transportida kaugele tootmiskohast Click to edit Master text styles Energia oli Second level kättasaadavamelektrit hakati Third level Fourth level rohkem kasutama Fifth level Võimaldas tootmist automatiseeridavõtta kasutusele uued
väljaselgitamine, hanketüübi määramine, turu analüüs, firmale vajalike materjalide võimalike allikate esialgne hindamine, tarnijate lõplik hindamine. Tootmislogistika ülesanded – ressursside ja tootmisprotsesside optimeerimine, ebaratsionaalsuse, vigade, varude ja praagi vähendamine, efektiivsuse ja tootlikkuse suurendamine, tootmise kvantitatiivse ja kvalitatiivse paindlikkuse suurendamine. Jaotuslogistika – juhib valmistoodangut efektiivselt tootmiskohast tarbimiskohani tagades kliendile ajalis- ruumilise kasulikkuse. 3 võtmeobjekti – klienditeeninduse tase, kulud ja tellimuse kättetoimetamie tsükli kestvus ehk ala kulu . 6. Klienditeenindus- strateegia, elemendid jne... Klienditeeninduse strateegia eesmärgid – 1. endada ettevõtte kasumit optimaalse teenindustaseme juures 2. viia ettevõtte sisemine potentsiaal vastavusse klientide vajadustega 3
Kivisöe ainuvalitsemine energiamajanduses kestis 19.saj lõpuni. Suute muutuse energiamajandusse tõi elektri kasutuselevõtt 19.20.saj. vahetusel, võimaldas energiat transportida ka suure vahemaa taha. Nüüd tasus põletada ka madalama kütteväärtusega kütuseidpruunsütt, põlevkivi ja isegi turvast. Õpiti veejõu abil elektrit tootma, mis pani aluse suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele. Elektri ülekandesüsteemide arenedes sai sed avedada tootmiskohast kaugele. See tõi kaasa pöörde energia kättesaadavuses ning põhjustas energiatarbimise kiire kasvu. Elekter võimaldas tootmisprotsesse märgatavalt enam automatiseerida ning kasutusele võtta täiesti uued tootmistehnoloogiad. Järgmine suur saavutus oli sisepõlemismootori leiutamine ja arendamine 20.saj.algul, mis viis sõidukite arvu ülikiirele kasvule ning nafta ulatuslike kasutamisele. Nafta
vedada laevadega või mööda raudteid ning aurumasinaga muuta mehaaniliseks energiaks. Kivisöe vedu oli siiski suured ettevõtted söemaardlate läheduses. Suure muutuse energiamajandusse tõi elektri kasutuselevõtt 19.-20. sajandi vahetusel, võimaldades energiat transportida ka suure vahemaa taha. Õpiti veejõu abil elektrit tootma, mis pani aluse suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele. Elektri ülekandesüsteemide arenedes sai seda vedada tootmiskohast kaugemale. See tõi kaasa pöörde energia kättesaadavuses ning põhjustas energiatarbimise kiire kasvu. Järgmine suur saavutus oli sisepõlemismootori leiutamine ja arendamine, mis viis sõidukite arvu ülikiirele kasvule ning nafta ulatuslikule kasutamisele. Nafta töötlemissaadusi saab kasutada ka ahjukütuseks, elektri tootmiseks või mitmesuguste keemiatoodete valmistamiseks. Nafta veoks võeti kasutusele uued veondusliigid torujuhtmed maismaal ja tankerid meredel. Mõnevõrra
Keskaja teise poole majanduses mängisid selgelt kõige olulisemat rolli linnad. MAJANDUS Käsitöö Käsitöö puhul tuleb välja tuua kaks aspekti: 1) Kõigepealt tootmine, mis rahuldab oma enda ja piirkonna(lokaalseid) lähivajadusi riie, tööriistad jne oma piirkonna tarbeks, millega tegelesid rätsepad, kingsepad ja teised käsitöölised. 2) Teine pool on aga suuremahuline tootmine, käsitöö, mis orienteeritud turule, toodang mille põhiosa turustati kaugemal tootmiskohast. See ei tähendanud veel töötegijate koondamist ühte ruumi. See toodang oli laiahaardelisem ja töö oli produtseeritud kaubanduse tarbeks. Selle töö turg oli Euroopas või isegi sellest kaugemal. Toorained olid tihti pärit kaugetest piirkondadest, kust nad jõuavad tootmiskohta kaubanduse kaudu. Käsitöö areng See mida teame keskaja käsitööst, puudutab eelkõige linnakäsitööd - turule suunatud tootmine (varasemast liigitusest 2.)
annaabi.ee 
