orgaanilise aine sisaldusega jõed. Keila jõe keskmine äravool Keila lävendis (635 km2 ) on 6,2 m3 /s, minimaalne 30 päevane äravool 1,1 m3 /s ja minimaalne kuu keskmine äravool 0,37 m3 /s. Keila jõe kallastel elab üle 24 000 inimese,mis teeb sellest ühe saastuma jõe Eestis. Jõe seisund on kohati väga halb. Seda seisundit mõjutavad tehased,kel kas puuduvad või on amortiseerunud puhastusseadmed.Kuigi tähelepanu on viimasel ajal pööratu tootmishoonetest väljuvale reoveele.Siiski probleemiks on inimesed,kel pole kanalistasiooni juhivad oma heitveed jõkke. Just, selline hull seis on Viliveres ning Saku vallas,mis on pole ühendatud ühisveesüsteemiga.Saku vallal on kavas lähimate aastate jooksul veetrass rajada.Kohilagi on teinud märkimisväärset tööd reosvete paisamises Keila jõkke.Hea näide on Salutaguse pärmitehas. Saasteainete sisaldus jõe vees sõltub lisaks jõkke jõudvale koormusele oluliselt ka aasta
Trükised, mis on vajalikud arhiivi tööks. Asutuse arhiividele (ruumidele) esitatavad nõuded Vastavalt säilitatava dokumendi mahule eraldatakse asutuse arhiivile kas eraldi hoone või hoone osa, mis on spetsiaalselt ehitatud arhiivi jaoks. Asutuse arhiivi vajab järgmisi ruume: 1. Hoidla dokumentide säilitamiseks 2. Ruumid dokumentide vastuvõtmiseks 3. Tööruum uurijatele 4. Tööruum arhiivi töötajatele Asutuse arhiivi hoidlad peavad olema eemal laboratooriumitest, tootmishoonetest, ja olmeruumidest, kus säilitatakse või kasutatakse keemilisi või toiduaineid. Neil ei tohi olla ühiseid ventilatsiooni kanaleid, hoidlaid on varustatud tagavara väljapääsuga. Arhiiviruumides ei tohi olla kanalisatsiooni, gaasi, veetorusid. Harutorud on lubatud spetsiaalse kaitsevahendiga kaitstud. Välisuksed ja piidad on tuld tõkestavad, akendele paugutatakse metallraamid. Tuletõrje signalisatsioon paigaldatakse ja kasutatakse spetsiaalset elektrijuhtmestikku
Esimesed hooldustööd peale tööoote lõppu tuleb teha kinnastes, sest substraadis ei pruugi preparaat nii kiiresti laguneda Tühjade kasvuhoonete desinfitseerimiseks kasutatakse sageli gaasitamist. Selleks vaja kohaliku tervisekaitsetalituse luba!!! Gaasitatavad ruumid peavad olema hermeetiliselt suletavad ja vähemalt 200 m kaugusel elamutest ja 100 m kaugusel tootmishoonetest Töörühma suuruseks gaasitamise vähemalt 3 inimest Temperaatur mitte alla 5 C Nõuded haljasaladel Kooskõlasta kohaliku tervisekaitsetalitusega Kastutada ei tohi püsivaid ja tugevalõhnalisi preparaate Tohib pritsida ainult varahommikuti või hilisõhtul, korraga mitte üle 5 ha Teavita ümberkaudset elanikkonda, välja pane hoiatussildid Pritsida ei tohi
relvaorganisatsiooniga Omakaitse liitunud üle 25 000 mehe. Juuli keskel õnnestus suurtel Punaarmee üksustel vastupanuliikumise toel kiiresti edasi tunginud Saksa vägede eelsalgad Kesk-Eestis pooleks kuuks peatada. See andis Nõukogude okupatsioonireziimile aega viia Põhja-Eestis läbi sundmobilisatsioon ning õiendada hävituspataljonide abiga arveid metsavendade ja neid toetavate tsiviilelanikega. Ka jõuti purustada suur osa tootmishoonetest ja infrastruktuurist, vedada välja paljude vabrikute sisseseade, evakueerida Venemaale enamik transpordivahenditest (laevad, raudteeveeremid, autod), aga samuti ka suur hulk kultuuriväärtusi. Mobilisatsiooniga õnnestus okupantidel koguda kokku ja saata Venemaale üle 30 000 mehe. Rinde asemele saadeti koos mitmete teiste rahvastega ebausaldusväärseiks peetud eestlased Põhja-Venemaal asuvatesse tööpataljonidesse, kus mõne kuuga suri raske metsatöö ja nälja kätte ligi kolmandik