Metsa majandamine jaotub erinevateks, ent omavahel seotud ptotsessideks: Metsaressursi planeerimine annab ülevaate sellest, kui palju meil on metsa, mida ja kui palju võime seda raiuda ning milliseid töid peame tegema, et metsa väärtus säiliks ja tõuseks. Metsakasvatus tähendab puude istutust, nende kasvutingimusi parandava valgustusraie tegemist, harvendusraiet ja uuendusraiet. Ka lageraie, mis on üks uuendusraie alamliike, on teatud tingimustel vajalik metsakasvatuslik võte. Tootmisena käsitletakse erinevate raiete läbiviimist metsamaterjalide saamiseks. Täpsed tingimused ja piirangud metsamaterjalide tootmisele seavad metsakasvatuslik pool ja metsaosale püstitatud eesmärk. Turustamine on toodetud metsamaterjali müük, mis peab silmas turu reegleid ja riigi huve. Metsakaitse ja -valve on tegevuste kogum, mis on suunatud metsa kaitseks nii inimese seadusevastase tegevuse eest kui looduslike metsakahjustuste vältimiseks.
Ensüümi teatud piirkonda, kus toimub substraadi muutus, nimetatakse aktiivseks tsentriks. Substraat seostub ensüümiga, tekib substraat-ensüüm-kompleks, tulemuseks ensüümi produktid ning ensüüm vabaneb täpselt samasugusel kujul nagu ta algselt oli. Ensüümide tootjad: taimed (papaiin papaiast), loomad (vasikate libemagu laapensüüm), mikroobid tänapäeval põhiliselt (nt hallitusseen), geenitehnoloogia. Ka pärme kasutatakse ensüümide tootmisena. Klassifikatsioon (toime järgi): oksiidoreduktaasid , transferaasid, hüdrolaasid (kõige rohkem puutume kokku), lüaasid, isomeraasid, ligaasid (süntetaasid). Ensüüme toodetakse väga palju, suur osa läheb pesupulbrite tootmiseks. Kõige laialdasemat kasutust leiavad amülaasid. 19. Toiduainete töötlemisel kasutatavad ensüümid. Seedeensüümd. *Amüloglükosidaasi kasutatakse käärimistööstuses. Etanooli saadakse tärkliserikkast materjalist
tootlikkuse eest, eelkõige töötajad ja kliendid x püüdle harmoonia poole inimsuhetes kõigil juhtimistasanditel x tunne huvi ja omanda kogu info teiste firmade juhtimiskogemustest x tee tihedat koostööd tehnikaülikoolide, arendusfirmade, juhtivate uurijate ja teistega, et uuendada ideid tootlikkuse juhtimise, toote ja tehnoloogia arendamisel. x tootlikkuse tõstmine peab olema pidev tegevus, igapäevane protsess. Tootlikkuse suurendamise variandid Timmitud tootmine. Timmitud tootmisena käsitletakse enamasti kahte tootmise efektiivse juhtimise süsteemi, mis mõlemad on Jaapani päritolu: x 20 võtme meetod ettevõtte äritegevuse pideva parendamise süsteem, mis koosneb 20st rakenduslikust ja omavahel haakuvast meetodist organisatsiooni konkurentsivõime tõstmiseks, toodete ja teenuste paremaks, kiiremaks ning odavamaks muutmise kaudu x voog- ehk kulusäästlik tootmine põhisisuks on:
(institutsioonilised mehhanismid, poliitika ja strateegia, infrastruktuur, riigiettevõtted) 5.3. Tootlikkuse tõstmise meetodid ja variandid Timmitud tootmine. Timmitud tootmisena käsitletakse enamasti kahte tootmise efektiivse juhtimise süsteemi, mis mõlemad on Jaapani päritolu: x 20 võtme meetod ettevõtte äritegevuse pideva parendamise süsteem, mis koosneb 20st rakenduslikust ja omavahel haakuvast meetodist organisatsiooni konkurentsivõime tõstmiseks, toodete ja teenuste paremaks, kiiremaks ning odavamaks muutmise kaudu x voog- ehk kulusäästlik tootmine põhisisuks on:
annaabi.ee 
