Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tootmisaste" - 3 õppematerjali

Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks
33
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks

Säästev majandamine Lagedate metsade taasmetsastamine Troopiliste metsad kaitse alla Parasvöötme metsa kaitse. Loodusvarad - keskkonna osad, mida inimkond vajab olemasoluks ja kasutab tootmises, inimese tootmistegevuse objekt Loodusvarade liigituse olulisim põhimõte peab silmas loodusvarade ammendatavust ja sellest johtuvat aruka tarbimise vajadust,?? Ammendamatud, taastuvad, taastumatud Esinemispaiga, kasutusviisi, tootmistegevuse ja tootmisaste järgi olev liigitus. Maavarad - looduslikud, oma keemiliselt koostiselt ja ehituselt maakoorde kuuluvad ained, millel on iseloomulik kristalne ehitus ja mida käesoleval ajal saab tasuvalt kasutada. (seetõttu Eesti maapõues olev rauamaak ei ole maavara, sest selle on madal kvaliteet. Praeguse tehnikaga majanduslikult mõttetu. Küll aga võib kunagi maavaraks saada.) Maavarad on energeetilised ja mitteenergeetilised (metallid, mittemetallid). Maardla - maavarade leiukoht maapõues.

Ökoloogia → Keskkonnakaitse ja säästev...
88 allalaadimist
Keskkonnakaitse ja säästev areng-õppejõud Ülle Leisk
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

Ammendamatud õhk, vesi, päikeseenergia Taastuvad ­ mõistliku kasutamise korral võimelised uuesti end taastootma: muld, mets, veevarud ja toit, ka osa jõuvarusid ­biomassi energia Taastumatud ­ maagid, kaevandatavad kütused, geotermiline energia, tuumaenergia Loodusvarasid võib ka liigitada: esinemispaiga järgi: õhu-, vee-, mulla ja aluspõhja varad kasutusviis (toiduained, jõuvarad) tootmistegevus: põllumajandus, rasketööstus tootmisaste : põhi- ehk primaarselt toodetud hüved ja töödeldud Maavarad energeetilised mitteenergeetilised o metallid o mittemetallid XX sajandi 90 aastaga on tööstuslik tootmine suurenenud ligi 18 korda energiatarbimine 11 korda nafta tarbimine üle 100 korra terase tarbimine 25 korda alumiiniumi tarbimine ligi 2000 korda. Ökoloogiline jalajälg iseloomustab inimese survet keskkonnale

Loodus → Keskkonnakaitse ja säästev...
409 allalaadimist
Makroökonoomika-Konspekt 2010
98
pdf

Makroökonoomika. Konspekt 2010.

võidakse arvestada saia tootmist SKP-s. Tabelis 1 näidatakse, et nisutootjad loovad lisandväärtust 24 kr, jahutootjad 9 kr, tainatootjad 27 kr, saiatootjad 30 kr ning saiamüüjad 10 kr. Kuigi müügitulu saavad erinevad saiatootmise ja müügiga tegelevad firmad kokku 307 kr, siis lisandväärtust luuakse 100 kr. Tabel 1. SKP arvutamine tootmismeetodil (saiatootmises loodud lisandväärtus) Tootmisaste Müügitulu vahetoodangu Lisandväärtus väärtus Nisu 24 -0 24 Jahu 33 -24 9 Küpsetatud tainas 60 -33 27

Majandus → Majandus (mikro ja...
85 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun