Üldiselt makstakse palka siis, kui töö on tehtud, kuigi on levinud palga osaline ettemaksmine (nn. avanss) Palgal on kaks vormi:AJAPALK JA TÜKIPALK Nende eritamise aluseks on see, kas me mõõdame töökogust ajas või töökogust lõpp-produktina (tükkides, kilogrammides, meetrites jne.) 1.Ajapalga korral kujuneb töötasu faktiliselt töötatud aja eest tunni-, päeva- või kuupalgana. Seda töötasu vormi kasutatakse neil juhtudel, kus pole võimalik või otstarbekas tootlusnorme rakendada või kus eelkõige on vaja stimuleerida töö kvaliteeti. Kuid on ka niisuguseid tootmislõike, kus töölise tootlus ei olene tema individuaalsetest võimetest vaid tehnoloogilise protsessi käigust. Nii makstakse ajatöötasu valvuritele, laohoidjatele, raamatupidajatele, ametnikele, õpetajatele Nõuded ajapalga rakendamisel: 1. tegeliku tööaja täpne arvestus ja kontroll 2. töötajate tarifitseerimine vastavuses nende poolt tehtava töö raskusega ning vastutusega.
Matemaatilised meetodid Matemaatilised personali planeerimise meetodid põhinevad möödunud perioodide andmetel ja eelseisvate tööde mahu määramisel ning eeldusel et minevikus toimunud sündmus võib korduda (nt tööjõu voolavuse näitaja kordumine). Matemaatiliste meetodite kasutamisel määratakse töömaht: inimtundides, inimpäevades, inimkuudes või inimaastates. Matemaatiliste meetodite kasutamisel on vaja teada töö ajanorme (tundi/tükile) või tootlusnorme (tükki/tunnis). 1. Statistiline regressioonianalüüs- näitajate omavaheliste seoste põhjal minevikus hinnatakse nende vajadust tulevikus. Näiteks kui plaanitakse suurendada käivet 20%, arvutatakse vajaminev töötajate arv minevikus esinenud käibe ja töötajate arvu vaheliste seoste põhjal. 2. Tootlikkuse mõõdikud- vajaminevate töötajate arv, arvestades toodangu hulka töötaja kohta. 3. Mehitamise mõõdikud - näitavad vajamineva abipersonali hulka, kes otseselt tootmise või
olemusest lähtuvalt on tööde täpset mahtu keeruline määrata. Sellest sõltub aga otseselt töö tegemiseks vajalik töötajate hulk. Arvutusliku ja ka teiste meetodite kasutamine baseerub põhiliselt tööde mahu määramisel. Töö mahtu on võimalik väljendada: inimtundides, inimpäevades, inimkuudes või inimaastates. Samuti on arvestusliku meetodi kasutamiseks vaja teada töö ajanorme (tunde/tükile) või tootlusnorme (tükki/tunnis). Sealjuures tuleb arvesse võtta, et tegelikku tööaega mõjutavad veel järgmised tegurid: töötajate kogemus ja kutseoskused; töö raskusaste ja töö maht; töö plaanimise kvaliteet; töötingimused. Üks personalivajaduse määramise võimalus on kasutada järgmist valemit: 29 NÄIDE: Töö maht on 800 inimtundi ja lähtuvalt projekti kestusest on selle töö tegemiseks kasutada 50 tööpäeva
annaabi.ee 
