Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikusel? Üldiselt arvatakse, et Eesti edasine majandusareng tugineb tootlikuse kasvul. Samuti arvan ka mina, et majandusareng tugineb tootlikusel, mis praegu on küll madal võrreldes Lääne riikidega. Sest kui majandus areng tugineks kiirel palgatõusul siis see viiks majanduse veelgi hullemasse seisu sest paljud firmad ja Eesti riik läheks niimoodi kahjumisse kuna tootlikus pole piisavalt kõrge. Sellepärast arvangi, et Eesti edasine majandusareng tugineb tootlikusel, sest tootlikuse kasvades kasvaksid ka palgad ja majandusareng kiireneks. Eesti riigi tootlikus on kõvasti
eelarve täitmise alusel. Nullbaasiline meetod: tegevusplaani ja eelarve koostamine arvestamata tegelikkuses saadavaid ressursse. Keskendutakse üksikisiku tuludele kui ka kõigile tegevusprogrammidele. Meetod nõuab asutuse selget keskendumist prioriteetidele ja alternatiividele. Oluline programmi kirjeldus, eesmärgid ja sihid. Tulemuspõhine meetod: parima teenuse saamine võimalikult madala hinnaga. Rõhk lõpptulemusel ja tootlikusel. Suureneb juhtide vabaus ja vastutus. Juhtimine detsentraliseeritakse. Valitsuse tulude peamiseks allikaks on maksud. Levinuimad maksustamisviisid: maksud palgafondilt- sotsiaalmaks; üksikisikute sissetulek- tulumaks; ettevõtte sissetuleks- tulumaks; kulutustelt- käibemaks; omandilt- maamaks; tasud ressursside kasutamisest- saastetasu. Avaliku sektori kulutused: Avaliku sektori kulud – tarbimiskulud, mis on seotud kaupade ja
(mega või kilodzauli hektari kohta näiteks). Eesti mulla viljakus on langenud viimase 10 aasta jooksul ca 4,7% aastas. MAADE HINDAMINE ehk boniteerimine Hindamissüsteemid võib jagada kolme suurde rühma: 1)muldade viljelusväärtust mõjutavad negatiivsed ja positiivsed tegurid saavad mingi hine, sumeeritakse (pos-neg) ja saadakse mingi summaarne hindepunkt. Erinevtel teguritel on sageli erinev skaala. 2)põhinevad majanduslikul tulemusel-hinnatakse maade kasutusväärtust rahas. 3)muldade tootlikusel ja tootmistehnilistel tingimustel põhinevad hindamissüsteemid. Siia alla võib paigutada k atänapäeva Eestis kasutusel olev hindamissüsteem. Meil on praegu kasutusel 100 hindepunkti skaalas hindamissüsteem, kus see jaguneb 10 klassiks: esimese klassi mullad on 91-100 hindepunkti, kümnes klass ehk kõige halvemad on 1-10 hinepunkti. Eesti haritava maa keskmine hinne on natuke alla 40 hindepunkti ehk boniteet
annaabi.ee 
