Suurt tähelepanu pööratakse ka etnonüümidele ehk rahvanimedele, sest nende uurimine aitab mõista nende rahvuste ajalugu. Onomastika uurib veel zoonüüme ehk loomanimesid. Nimesid pannakse tavaliselt koduloomadele. Peale nende aga ka teistele olenditele. Ühe onomastika haru moodustavad ka kosmonüümid ehk kosmosenimed. Peaaegu täiesti uurimata on siiani teonüümid ehk jumalusnimed. Omaette onomastika haruks on kujunenud ka kauba-, eseme- ja tootenimed ehk siis ktematonüümid ehk pragrmonüümid. Rääkima on hakatud ka faleronüümidest ehk orderite ja medalite nimedest. Eespool on esitatud vaid põgus ülevaade nimeteadusest eri harudes, sest nimed on veel paljudel muudel asjadel. Iga nimi kätkeb endas aga palju huvitavat ...
Läbiv suurtäht 1. Inimeste nimed 2. Iseloomustava täiendiga kaksiknimed 3. Hüüdnimed,väljamõeldud olendite nimed, kujundlikud nimed 4. Loomade nimed 5. Kohtade, pinnavormide, ehitiste, taevakehade nimed 6. Riiginimed 7. Asutuste, ettevõtete, firmade, organisatsioonide, ühenduste nimed 8. Tootenimed 9. Sõidukinimed 10. Perioodiliste väljannete nimed 11. Ajaloosündmuste nimed (ps! Mitte ajaloosündmused) 12. Ürituste nimed 13. Autasude nimed Julk-Jüri, Kaasiku Jüri, Vanapagan, Igavene Juut Ahasveros, Vana Toomas, Ristija Johannes, Miki-Hiir, Suur Munamägi, Väike Vanker, Kolm Õde, Vana Maailm, Eesti Pank, Eesti Lasteorganisatsioon, ,,Eesti Päevaleht", Suur Pauk, Valge Daami päevad, Maarjamaa Rist,
Foto 2 Bakeliit sai populaarseks materjaliks kasutusele ka formaldehüüdid. 1897-ndal ka ehete ja rõivalisandite valmistamisel. Pildil nööbid materjalist tootenimega Galalith. [13] aastal avastati valge tahvli leiutamise katsetuste käigus kaseiinplastikud (piimavalkude segamine formaldehüüdiga). Tootenimed Galalith ja Erinoid pärinevad sellest perioodist. 1899 patendeeris Arthur Smith inglismaal fenoolformaldehüüdide vaigud kasutuseks elektri-isolaatoritena eboniidi asemel. 1907 arendas Leo Hendrik Baekeland edasi fenoolaldehüüdi valmistamise tehnikaid ja leiutas esimese sünteetilise vaigu ning tõi turule esimese majanduslikult eduka fenoplasti nime all bakeliit [7]. Bakeliidist hakati valmistama raadioid, käekotte, ehteid jmt [12].
Sõna pühvliaasta ja teised looma-aastad on väikese algustähega. Õige on kirjutada X rahvajooks. Õige on kirjutada Hiina päevad (restoranis). Kirjutage Rotermanni vana jahuladu (kaks viimast sõna väikese tähega). Õige on kirjutada lääneeuroopalik. Õige on kirjutada tsaariaeg (väikese algustähega). Õige on kirjutada ülemaailmne postipäev. Kirjutage ilma jutumärkideta ja väiketähtedega: riiklik ehitusregister. Õige on kirjutada aasta õpetaja tiitel. Tootenimed Lastevorst ja Doktorivorst on suure algustähega. Kirjutage Eesti meistrivõistlused. Õige on kirjutada Prantsuse konjak. Õige on kirjutada Hispaania barokk. Õige on kirjutada Eesti kliima. Sõna kesklinn on tähenduses 'linna keskosa, südalinn' väikese tähega, aga linnaosa nimena suure tähega, nt Tallinna Kesklinna linnaosa. Õige on kirjutada Hispaania vein. Õige on kirjutada Jacobsoni organ (esimene sõna suure tähega).
Sõna pühvliaasta ja teised looma-aastad on väikese algustähega. Õige on kirjutada X rahvajooks. Õige on kirjutada Hiina päevad (restoranis). Kirjutage Rotermanni vana jahuladu (kaks viimast sõna väikese tähega). Õige on kirjutada lääneeuroopalik. Õige on kirjutada tsaariaeg (väikese algustähega). Õige on kirjutada ülemaailmne postipäev. Kirjutage ilma jutumärkideta ja väiketähtedega: riiklik ehitusregister. Õige on kirjutada aasta õpetaja tiitel. Tootenimed Lastevorst ja Doktorivorst on suure algustähega. Kirjutage Eesti meistrivõistlused. Õige on kirjutada Prantsuse konjak. Õige on kirjutada Hispaania barokk. Õige on kirjutada Eesti kliima. Sõna kesklinn on tähenduses 'linna keskosa, südalinn' väikese tähega, aga linnaosa nimena suure tähega, nt Tallinna Kesklinna linnaosa. Õige on kirjutada Hispaania vein. Õige on kirjutada Jacobsoni organ (esimene sõna suure tähega).
Tüüpilised tuletised on -la, -ste, -ma ning -son. Liidetelaadsed nimeformandid -lo, -nd, -ndi, -ndo, -ng, -sar, -so, -sto on tüüpilised eestistatud nimedele. Populaarsemad nimede järelkomponendid on -aas, -jõgi ja -mägi. 13. Perekonnanimesid on uurinud Eisen, Saareste, Mägiste, Leesment+Tilk, Tarand+Rajandi, Must, Henno. 14. 8. Loomanimed. Kirjandustegelaste nimed. Äri- ja tootenimed. Marginimed. 15. 1950ndatel pandi selliseid nimesid: Lehmadele antakse nimesid tunnuste või iseloomulike omaduste, sünniaja ja -koha, taimede, värvi järgi. Võidakse panna ka inimeste nimesid, nt Anu, Epu, Eeri, Silva, Tiiu. Tihtipeale on neil -k lõpp, nt Mustik, Lehik, Aavik, Kirjak, Meelik, Tillu, Eesik, Pühik, Jaanik, Jõulik, Nurmik. Hobuseid kutsutakse tavaliselt karva värvi järgi, nt Hall või Hallu, Kimmel, Raudjas, Võik. Nimed on
Instituut, Tartu Ülikool, Võru Instituut jt). Nimekorralduse objektiks on nimed keelendite rühm, mille piiritlemine iseenesest pole päris vaidlustamatu. Kuigi isiku- ja kohanimed on kõige selgemad nime prototüübid ja samuti arvatakse suhteliselt üksmeelselt nimede alla mütoloogilised nimed (isikunimede analoogid), taevakehade ja maailmaruumi nimed (kohanimede analoogid), asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide nimed (Eesti praeguses õigusterminoloogias ärinimed), tootenimed, trükiste ja perioodiliste väljaannete nimed (Keel ja Kirjandus jms), siis mitmel juhul on tegemist kokkuleppelise piiriga. Eesti keeles ja meile lähedase kultuuriruumi keeltes ei arvata nimedeks ajalõigunimetusi (krononüüme, nt jaanuar, teisipäev, jaanipäev), rahvaste ja keelte nimetusi (etno- ja lingvonüüme, nt eestlased, poola keel), erialade nomenklatuuritermineid (nt geoloogilise stratigraafia termineid, keemiliste
annaabi.ee 
